«Kui sünnib korraga kolm last, on see suur sündmus ja avalikkuselegi huvitav teada,» ütles naistekliiniku lastetusravi arst Aivar Ehrenberg. «Looduse poolt seatud tõenäosuse järgi on kolmikud väga harv nähtus. Neid sünnib ehk kord 6500 sünni kohta.» Ehrenbergi sõnul on mit-mikraseduse osa tänapäeval suurem seoses naiste lastetusravi ja kehavälise viljastamisega. Paar, kes loomulikul viisil lapsi ei saa ja on otsustanud nn katseklaasiviljastamise teed kasutada, seab endale raske ülesande. «Ehk iga kuues või seitsmes siiratud embrüo on sedavõrd edasipüüdlik, et viib raseduseni,» teab doktor.Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus lubab naisele siirata kuni kolm embrüot. Seda ikka lootuses, et vähemalt ühest neist asja saaks. Ja loomulikult on iga seni lastetu ema eesmärk saada kõigepealt üks tugev ja terve beebi. «Vahel juhtub, ja seda on võimatu ette näha, et kasvama lähevad kõik kolm embrüot,» selgitas Aivar Ehrenberg. «Ja sünnivadki kolmikud.» Niisiis peab iga hinna eest last igatsev paar valmis olema ka teistsuguseks riskiks. Ühe väga oodatud järglase asemel võib sündida kaks või koguni kolm. «Kolm last ei ole niisiis sugugi meie tingimatu eesmärk. Me ei afišeeri seda. Kolmikute kandmine ja ilmale toomine, nende eest hoolitsemine ja nende suureks kasvatamine ei ole ühelegi emale lihtne ülesanne,» ütles dr Ehrenberg lõpuks. Naistekliiniku sünnitusosakonna vanemämmaemand Pille Teesalu lisas, et tänavu on nende majas sündinud juba kolmed kolmikud. Selle aasta esimesed kolmikud (tüdruk, poiss ja poiss) tulid ilmale 2. mail. Järgmised 5. septembril (kõik tüdrukud) ning kolmandad 8. septembril (tüdruk, poiss, tüdruk). Viimaste beebide sünnikaal on 2210, 2060 ja 1140 grammi. «Kolmikud on siiski erakordne sündmus meie majas,» märkis Teesalu veel. «Ma küll ei vaadanud varasemaid andmeid nii täpselt, aga mäletan, et on küll olnud selliseid aastaid, kus kolmikuid ei olegi.» |
kõik galeriid
