Ehkki linnavalitsus tahtis esimese hooga kaubamaja taotluse tagasi lükata, otsustati ehitamise lubamist siiski kaaluda. Kaubamaja projekteerimistingimuste taotluse tagasi lükkamine oli küll eile linnavalitsuse istungi päevakorras, ent see punkt jäeti arutamata. Abilinnapea Margus Hanson sõnul tuleb esmalt kaaluda, kas kavandatud juurdeehitis jääb kehtiva detailplaneeringu piiresse.«Me vaatasime talle (projekteerimistingimuste taotlusele – toim) otsa ja kahtlustasime, et kui me ütleme «ei» ja ta on kooskõlas detailplaneeringuga, siis võib meid oodata ees kohtutee,» rääkis Hanson. Kindlat vastuseisu juurdeehitisele linnavalitsuses aga pole. Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ haldusjuhi Gunnar Mälli kinnitusel jääks juurdeehitis igati detailplaneeringus seatud tingimuste raamesse. Pool korrust juurde Kavas on hoone jõepoolsesse otsa ehitada katusele umbes poole maja ulatuses lisakorrus, mille projekteeritav pind oleks 3000 ruutmeetrit. Mälli sõnul oleks juurdeehitis madalam kui katusele ehitatud 5,5 meetri kõrgused ventilatsioonikambrid. «3,25 või 3,5 meetrist piisab meile, et tekitada sinna mingid rendipinnad,» rääkis ta. Mäll lisas, et ehitamise plaan pole kindel enne, kui praeguse hoone ehituskonstruktsioonid kavandanud AS Tari on analüüsinud, kui palju võib põrandapinda koormata ja kas sinna saaks ehitada rendipindu. Küsimusele, kas kaubamaja ei karda tartlaste pahameele kordumist, vastas Mäll: «Vastupidi, me tahame midagi ilusamat sinna teha, et ka katuse haljastus hakkaks välja paistma.» Linnaarhitekt Tiit Sild sõnas, et kui juurdeehitis vastab detailplaneeringule, on küsimus vaid ehitise arhitektuurses lahenduses. «Kui ta on planeeringuga kooskõlas, siis ma ei näe vastuolu või kohta, kust öelda, et ei saa ehitada,» lisas Sild. Abilinnapea Anto Ili arvas, et see, kas soovitav juurdeehitis oleks kooskõlas planeeringuga või mitte, peaks järgmiseks nädalaks selge olema, siis saab linnavalitsus küsimust taas arutada. Gunnar Mälli sõnul soovib kaubamaja algatada ka praeguse detailplaneeringu muutmise, et viia planeering kooskõlla praeguse lahendusega. Nimelt selgus 2005. aastal kaubamaja uue hoone valmides, et selle katusel asuvad ventilatsioonikambrid on lubatust 1,5 meetrit kõrgemad. Nende mahalõhkumise asemel nõudis linn, et kambrite varjamiseks istutataks katusele viinapuud. Läinud talvel võttis külm aga muist taimedest ära ning kevadel istutati nende asemele uued, mis vajavad kasvamiseks veel aega. Poolik lahendus Et praeguse hoone arhitektuurne lahendus on leitud arhitektuurivõistlusega, tuleb Tiit Silla sõnul mängu ka autoriõiguse küsimus – hoone arhitekt Raivo Puusepp peab juurdeehitiseks nõusoleku andma. Puusepp kinnitas, et peab kaubamaja plaani mõistlikuks, kuna tema arvates on hoone praegune lahendus poolik. Tema sõnul näeb iga asjatundmatu linlane, et ventilatsioonikambrite tõttu on hoone katusemaastik tasakaalust väljas. «Siis tekiks kogu hoone suhtes sümmeetriline ja korrektne müts pähe,» rääkis arhitekt. «Praegu on see müts poolik ja jätab Vanemuise-poolses otsas ebastabiilse ja paigast ära mulje. Kuna haljastust ka veel ei ole, siis see mulje võimendub veelgi.» |
kõik galeriid
