Riigimaanteede peale- ja mahasõitude rajamisel kehtivad kindlad reeglid, mis välistavad näiteks kiirendus- ja aeglustusrajata läbiajamise mitukümmet maja koondavas elurajoonis. Samuti pole mõeldav, et põhi- või tugimaanteele väljuks iga saja meetri tagant teeke. Männiku sõnul pole arendajate omavoli seni õnneks kontrolli alt väljunud, kuid illegaalsete juurdepääsuteede läbikaevamine pole ka haruldane. «Me peame iga päev kuulma, et oleme pahad kontoriametnikud, kes ei taha vastu tulla kinnisvaraarendajate soovidele,» nentis Männik. «Pahad näiteks selle tõttu, et ei luba ehitada teekaitsevööndis ehk kuni 50 meetri kaugusel riigimaantee telgjoonest.» Maanteest külatee Männik saab suurepäraselt aru kinnisvarameeste kaalutlusest: mida lähemal riigimaanteele, seda vähem kulub raha juurdepääsutee ehituseks. Samas märgib ta, et juba tervisekaitselisest seisukohast on maantee külje alla trügimine taunitav. «Tunnetame suhteliselt suurt survet, kuidas vähese rahaga tahetakse pääseda heale teele võimalikult lähedale,» tõdes Männik. Männik märkis, et riigimaantee funktsioon on tagada kiire ühendus linnade ja muude suuremate asulate vahel. Kui need tikitakse mõlemast servast täis elamuid ning juurdepääsuteid, võib 90-kilomeetrisest tunnikiirusest alles jääda 30–40, sest muidu pole võimalik tagada sujuvat ja ohutut liiklust. Et maantee jääks maanteeks, peavad uusasumitesisese liikluse koondama nn kogujateed, mis suubuvad riigimaanteesse kiirendusradade abil. Omavolitsemise värskeima näitena sai Männik läinud nädala kolmapäeval teada Viljandi maantee ringtee lähedusse riigimaantee serva veetud liivakoormatest. Keegi oli ilma mingi kooskõlastuseta alustanud juurdepääsutee rajamist oma kinnistule. Männikul on hinge peal ka läheduses paiknevate Subaru ja Mercedese autokeskuse juurdepääsuteed. Neile õnnestus automüüjail saada luba ajutiseks väljasõiduks otse Ringteele, kuid klausliga, et kui algab maantee ümberehitus, rajavad nad kogujatee, mis väljub Viljandi maanteele Kesko Agro kaupluse vastas. «Ülenurme vald oleks pidanud siduma kogujatee rajamise ehituslubade väljaandmisega,» leidis Männik. «Ajutine väljasõit läheb küll nagunii likvideerimisele, aga on praegu kindlasti ohu allikas.» Omaette probleem, mis näitab küll Männiku sõnul juba hääbumise märke, on majade ehitamine põllule, kus pole normaalset ligipääsu kinnistule ega ka valgustust. Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev tunnistas, et konflikte on, kuid talutaval hulgal. Kõik nad olevat seotud riigimaanteeks oleva Ringtee projekteerimise ning ümberehitusega. «Ma ei ütleks, et see näitab vajadust tugevdada omavalitsuse järelevalvet,» märkis Aleksejev. «Lihtsalt kogu Ringtee tekkimine on jäänud muule arengule jalgu.» Aleksejevi sõnul on elumaja ehitajaid keerukam ohjeldada, sest neile pole tarvis eraldada hoone kasutusluba nagu äri- või tootmisettevõtteile. Elurajoonisiseste tänavate väljaehitamise tempot kippuvat vallaelanikud ikka aeg-ajalt arvustama, kuid Aleksejevi selgitusel on see eravaidlus, kuhu vald ei sekku. Süüdi hoopis maantee Ülenurme vald soostub uusi tänavaid üle võtma alles nende täieliku valmimise järel, kui on rajatud sademevee kogumise süsteem ja tänavavalgustus ning pandud asfalt. Selle ajani hööveldab vallavalitsus tänavaid siledaks ja koristab lund elurajooni arendajaga sõlmitava lepingu alusel. «Eks kaebusi kuuleme ikka,» nentis Aleksejev. «Nii nagu osa linnas elanud inimesi eeldab, et vallas on samal tasemel ühistransport kui linnas, peavad nad ka loomulikuks, et mustkattega tee valmib koos elamuga.» |
kõik galeriid
