«Töö puhul on kõige olulisem isiksuseomadus meelekindlus. Täpsemalt kohusetundlikkus, korralikkus ja edasipüüdlikkus,» avas karjääriedu saladuse psühholoog Jüri Allik, kes on 14. Euroopa isiksusepsühholoogia konverentsi president. Järgmisel kolmapäeval koguneb Tartusse konverentsile kolmsada maailmatasemel psühholoogi, kes teevad pea 270 ettekannet erinevatel isiksusepsühholoogia teemadel. Isiksusepõhine partei Maailmas on uuritud ka inimese isiksusest tulenevaid poliitilisi eelistusi. Kõige paremini on isiksuseomaduste ja poliitiliste eelistuste seost uuritud Itaalias. Kuigi samalaadseid uuringuid on tehtud ka Eestis, kinnitab Allik, et eestlaste ja itaallaste eelistused on ses asjas sarnased. Isiksuseomadustega saab paralleeli tõmmata nii polii- tikute kui valijate tasandil. Alliku sõnul kuuluvad näiteks Reformierakonna valijate hulka need, kes on dominantsemad, aktiivsemad ja avatumad. Pika eluea tagab aga Alliku kinnitusel hoopis positiivsus. «Need, kes soovivad kaua elada, peavad olema positiivse ellusuhtumisega, kogema palju positiivseid emotsioone ja otsima neid,» rääkis ta. Eestikeelne leiutis Isiksust uuritakse tavaliselt isiksuseküsimustike alusel. Vastata võivad nii inimesed ise kui ka teised nende kohta. Nende küsimustike analüüsil saadaksegi teada inimese seadumused ja kalduvused erinevate asjade suhtes. Üheks selliseks küsimustikuks on ka maailmas laialt levinud isiksusehäirete diagnoosiks kasutatav instrument SNAP-küsimustik (Scedule for Nonadaptive and Adaptive Personality). See võimaldab öelda, milline isiksusehäire inimesel võib olla. Alliku sõnul on see parim praegu olemasolev küsimustik. SNAPi looja Lee Anna Clark Iowa Ülikoolist on samuti konverentsil ning viib siin enne konverentsi läbi ka SNAPi töötoa. Maie Kreegipuu eestvedamisel on kõnealune küsimustik tõlgitud ka eesti keelde ning kujuneb varsti ilmselt Eesti kliiniliste psühholoogide oluliseks töövahendiks. Küsimusele, kas isiksusehäirete tuvastamiseks peab juhtmeid-seadmeid pea külge kinnitama, vastas Allik: «Juhtmeid kinnitame ka pea külge ja saame sealtkaudu midagi teada, aga kõige mugavam ja usaldusväärsem on siiski küsimustik.» Konverentsi üks läbivaid teemasid on Tartu Ülikooli professori Emil Kraepelini (1856–1926) töö ja saavutused. Kraepelini peetakse üheks isiksusepsühholoogia rajajaks. Kas Teate Konverents • 14. Euroopa isiksusepsühholoogia konverents peetakse 16.–20. juulini Tartu Ülikoolis. • Esineb 270 teadlast 41 riigist. |
Kõik tänased
