Lodjamees elab sõgedavõitu ideedele 06.07.2008 16:04 Martin Pau, Tartu Postimees
Emajõe Lodjaseltsi vaimne mootor Priit Jagomägi usub, et tema elu mõte seisneb uute uhkete ideede sünnitamises ning loomingulisuse tulevärgita muutuks lodjaromantika kiiresti talumatuks depressiooniks. |
| |
|
 |
Lühemaid linnaotsi tavatseb Priit Jagomägi teha hea ilma korral ikka jalgrattaga. Tihtipeale on tal slepis ka vanker, millesse pojad Jaagup ja Joosep haarasid seekord mängukanniks nimeta laevakassikese. Foto: Sille Annuk |
 |
|
|
|
Praegu ei saa Jagomägi näiteks lahti ideest panna Emajõel käima jõetramm, millega Supilinna või Ihaste rahval oleks mugav ja meeltkosutav sõita turule värske kala ja kartuli järele. Jagomägi usub piisavat eeldusest, et jõetrammi doteeritaks samadel alustel kui linnaliinibusse.
«Paarkümmend aastat tagasi veeti Emajõel laevadega 140 000 reisijat aastas. Praegu ehk 10 000, kui lodi ja Pegasus kokku arvata,» kõrvutab Jagomägi. «Emajões nähakse ainult takistust, aga tegelikkuses on see hea sile tee, mis ei vaja iialgi augulappimist.»
Ideid kui automaadist
Kui geograafi, täpsemalt kartograafi diplomiga Priit Jagomägi neli ja pool aastat tagasi 32-aastasena ajaloolise hansalodja ehituse ideega lagedale tuli, oli tal juba seljas mitmekesine äri- ja leiduripagas. Triibu trükikoda, Väikese Munamäe suusakeskus, Tõrve hüdroelektrijaam, Tartu Tünnitehas.
Suusakeskusest jäi pärast selle aktsiate mahamüümist kena kopikas, mis võimaldas aastaid kaunis muretut elu ja poolelijäänud ülikooliõpingute lõpetamist. Vee-energia taltsutamise ajast on patendiametis registreeritud Jagomäe nimele kasulik mudel – vabavooluturbiin. Tõsi, Eesti uimasevõitu jõgedel oleks leiutise rakendamine ebarentaabel.
«Tänu lodjakojale olen eriti selgelt aru saanud, et elus tuleb teha asju, mis meeldivad,» ütleb Jagomägi rahateenimiskire jäägitult hääbunud olevat. «Huvi pärast tehtud asjad edenevad alati paremini. Ja kui neid asju saab teha veel nii, et nälga ei jää, on eriti hästi.»
Emajõe Lodjaseltsi nõukogu esimees Priit Hinto tunnistab, et Jagomäel näib pidevalt korraga peas pakitsemas miljon põnevat mõtet, millega justkui kuulipritsist kaaskondseid tulistab. Siis nokitseb natuke ühe, siis teise, siis kolmanda idee kallal. Neljanda juurde jõudes on Jagomägi esimese ilmselt juba ripakile unustanud.
«Lodjaseltsis on teatud inimesed, kes pudenenud sabad üles korjavad ja tagasi töösse suunavad,» paotab Hinto kardinat seltsi siseellu. «Mõni seltsi nime all välja käidud idee võib vajada ränka rabelemist, et olukord taas kontrolli alla saada.»
Lapsepõlvenaaber Tartu serva tagant Ränikülast, trükifirma Ecoprint omanik Juhan Peedimaa annab Priit Jagomäele kui lodjamehele kümme punkti. Ühiseid äriajamisi trükikojast Triip ja Väikse Munamäe Arenduse aktsiaseltsist meenutab ta aga üsna vastumeelselt.
«Ta on väga loov inimene,» põikleb Peedimaa mitu korda konkreetsest vastamisest kõrvale, kuni soostub kirjeldama üht Jagomäe loodud piinlikuvõitu tüüpolukordadest.
«Ta võis kutsuda Triibu kontorisse mitu klienti üheks ja samaks ajaks tööle järele, aga siis võis selguda, et tööd pole valmis ja Priit ise on ka kusagil ära. Kui ta aga kohal oli, ei heidutanud selline plindrisse jäämine teda kuigivõrd. Pigem sai ta sellest hoopis inspiratsiooni.»
Peedimaa söandab lugeda Jagomäge geeniuseks. Noh, võibolla mõningate mööndustega, aga siiski geeniuseks. Nõnda mõistab Peedimaa Jagomäe kommet lahendada mis tahes probleemi täiesti tavatul, esmapilgul opakapoolsena tunduval moel.
Vabanemaks näiteks pikast arvutiekraani jõllitamisest saadud silmavalust, sõitis ta kargel varahommikul jalgrattaga Tartust sada kilomeetrit lõunasse Missosse, isa sünnikoju. Külmakraadid pidid silmi jahutades need jälle töökorda seadma.
Priit Jagomäe ema, kaardifirma Regio korrektor Eda Jagomägi leiab, et poeg on horoskoobile vastavalt ehtsõnnilikult järjekindel ega harrasta allaandmist. Kui midagi pähe võtab, siis läheb piltlikult öeldes sarved ees kas või läbi seina.
«Tüüpiline sõnn on ta ka selles mõttes, et võib kannatada, kannatada, kannatada ja siis lõpuks plahvatada,» ütleb ema.
Lapsed kasvavad vitsata
Priit Jagomäe elukaaslane Liisa-Lota Kaivo kinnitab, et mees pole kärkija. Oma kolme lapsegagi käivat ta ümber pikameelselt ja kannatlikult. Kui Jagomäe pojad, seitsmene Joosep ja viiene Jaagup on lodjakoja juures juba tükk aega paarikuuse kassipojaga palli mänginud, nii et loom lõpuks sirelipõõsas maandub, lausub isa kaunis flegmaatiliselt: «Poisid, ärge kiusake kassi.»
Liisa-Lota Kaivo kinnitusel pole Priit Jagomägi iialgi tõrjuv, kui Joosep ja Jaagup tulevad temalt peitlit käest kiskuma, et ise treipingi taga koht hõivata. Kuna küll küllale liiga ei tee, on Jagomäe pere paari kuu pärast taas kasvamas.
«Meil tuleb laste tegemine lihtsalt nii hästi välja,» ei anna Jagomägi oma alalise muige varjust kuidagi mõista, et neli last oleks piisavalt palju, ning heidab tuntud nalja jalgpallimeeskonna kokkuajamisest.
Liisa-Lota ei salga, et pole loobunud unistamast päevast, mil Priit palub tal endaga pärisabiellu heita. Mees kinnitab, et ei laveeri ega nihverda.
«Kuhu siin ikka enam taganeda. Ja kes mind nelja lapsega enam tahakski,» pöörab ta tõsise teema lõõbiks. «Sugulased-tuttavad on oma pulmapidudega lati lihtsalt nii kõrgele seadnud, et peame veel hoogu koguma. Ja las lapsed kasvavad suuremaks – saavad ka peost osa.»
FAKTBOKS:
Priit Jagomägi
Sündis 1971. aasta 18. mail Tartus. Õppis aastail 1978–1989 Tartu 5. keskkoolis, nüüdses Tamme gümnaasiumis. 1998. aastal lõpetas Tartu Ülikooli geograafia osakonna kartograafina. 1989–1993 töötas ASi Regio nooremteaduri ja kartograafina. 1993–1997 oli enda ning Juhan ja Eva Peedimaa rajatud trükikoja ja kujundusbüroo Triip juhatuse esimees, 1995–1997 Väikse Munamäe Arenduse ASi juhataja ning 1997–2000 MTÜ Eesti Alternatiivenergeetika Arenduskoda juhataja. Alates 2000. aastast kuulub OÜ Tartu Tünnitehase juhatusse ning 2004. aastast on Emajõe Lodjaseltsi juhatuse esimees.
Matkakanuude kärestikusõidu Eesti meister aastast 2000. Vabaabielus Emajõe Lodjaseltsi arendusjuhi Liisa-Lota Kaivoga. 7-aastase Joosepi, 5-aastase Jaagupi ja 3-aastase Paula isa.
ARVAMUSED:
Liisa-Lota Kaivo Elukaaslane
Priit on hajameelne, osav asjadekaotaja. Pidevalt on tal mingi paber kadunud. Aga mina enamasti tean, kus see on. Tähtsamad kohustused peab ta üldiselt ikka meeles, aga arstiajad ja muud sellised asjad lähevad tal ikka üsna sageli meelest.
Priidu väga kasulik omadus on see, et ta oskab teha väga hästi tööd nii pea kui kätega. Päris universaalne tüüp.
Juhan Peedimaa ASi Ecoprint omanik
Tegemist on vaieldamatult geeniusega, ehkki võibolla väikeste mööndustega. Kui tal ei juhtu olema ideed mõne probleemi lahendamiseks, on tal tõenäoliselt idee uue probleemi tekitamiseks.
Priit Hinto Emajõe Lodjaseltsi nõukogu esimees
Teatud ideede läbivaagimisel puudub tal reaalsustaju. Aga kui ta midagi uut pähe võtab, üritab ta seda lodjaseltsis väga jõuliselt läbi suruda. Järele annab alles siis, kui elust endast tuuakse näidete varal talle mustvalgel ette, et nii pole lihtsalt võimalik.
Üks tema fantaasiarikkamaid ideid on olnud taastada midagi muistse hansatee laadset – soola-, suhkru- ja moositee.
Henn Hollo Aerutamistreener
Priit on praegu ikka paras mehemürakas. Väiksena oli ta ilmselt üks oma klassi väiksemaid, aga tehniliselt hea, visa ja tugeva võitlejahingega. Kurtja mees ta küll pole. Olen ikka mõelnud, et ta võiks praegugi lüüa kaasa harrastajate kanuuvõistlustel, aga tal pole vist mahti.
|
|
|
|
|