Võistlusele laekus 103 tööd, kõige arvukamalt olid esindatud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Žürii esimehe Jaan Männiku sõnul täitsid korraldajad enda püstitatud ambitsioonika eesmärgi koguda vähemalt 100 ideed. «See on märk, et Eestis on hulgaliselt innovatiivseid noori,» lisas Männik. Julged ja praktilised«Mitmete võistlustööde puhul saab kinnitada, et ideeomanikud on suutnud mõelda väljaspool traditsioonilisi raame. Samas on arvestatud igapäevast keskkonda ja leitud praktilisi lahendusi, mis inimeste elu mugavamaks teeksid,» ütles äriarenduse divisjoni direktor Mart Maasik. Täpsemat teavet ei saanud korraldajad veel jagada – 25 finalisti nopib žürii välja 27. augustiks. Finaali saadetakse ainult kõige leidlikumad ideed, mis tagavad eduka ettevõtte loomise. Edasipääsenutele pakutakse tuge idee arendamisel äriplaaniks. Igast võistkonnast kahele antakse võimalus osaleda sügisesel intensiivkoolitusel. Auhinnafond on vähemalt pool miljonit krooni. Parimat äriideed ja -plaani pärjatakse 200 000 krooniga. Lisaks esikolmikule autasustatakse ka valdkondade parimaid. Omapoolsete auhindadega toetavad häid mõtteid Tartu ja Tallinn. Motiveerida noori «Ajujahi» eesmärk on ärgitada noori tegelema ettevõtlusega ning leida uuendusalteid meeskondi, kes tulevikus võiksid oma ideest välja arendada globaalse ettevõtmise. Maasik lisab, et enamik võistlevatest ideedest on rahvusvaheliselt realiseeritavad. Täpsem info äriideede ja võistlejate kohta avalikustatakse septembris. Võistlustööde lõpphindamine on järgmise aasta jaanuaris. Konkurss «Ajujaht» • Kõige populaarsemad äriideed kuulusid jaekaubanduse, toitlustamise, tervishoiu ja muude isikuteenuste valdkonda. • Konkursil osalesid võistkonnad, mille koosseisus pidid vähemalt pooled olema Eestis elavad üliõpilased. Meeskondadesse võis kaasata ka äriinimesi, õppejõude ja teisi äri alustamist toetavaid isikuid. • Konkursi patroon on peaminister Andrus Ansip. • Lähem info www.ajujaht.ee |
