Parajasti jääb Aardla tänavas üks vanem härrasmees seisma ja kohendab prille, veendumaks, kas ta näeb ikka õigesti, et mööduvat bussi juhib kleenuke naisterahvas.

Viljandimaalt pärit Age, kes on isa kõrval lapsest saati maal veoauto roolis istunud, sai mõtte bussijuhiks hakata oma bussijuhist elukaaslaselt. «Mõtle kui lahe töö, keerad päev läbi rooli ja saad selle eest veel palka ka,» kadestas ta meest.

Aprillikuust saati töötab ta juba ise GoBusis. Kuu aega mõõtis bussijuhina linnatänavaid, siis läks üle maaliinidele. «Siin oskavad inimesed aitäh öelda, see on kõige tähtsam,» märgib ta linna- ja maaliini bussijuhi töö erinevusest rääkides.

Bussijuhi ametit ta raskeks ei pea, arvab hoopis, et näiteks müüjate töö on tükk maad kontimurdvam ja ka palka saab vähem. Küll aga peab ta vahel tegema ninanipsu oma meeskolleegidele, kellele ei meeldi, kui naine kontsakingadega tööle läheb. Selle peale küsib ta, kas mehed ise on kunagi kontsaga kingi kandes sõita proovinud, ja kinnitab, et vähemalt temal on nii väga mugav.

Neiu moto on: kõige parem tunne on siis, kui rattad veerevad ja mootor käib.