Olin kaunikesti jahmunud jultumusest, millega ärimees Ants Vihmand sarjas ja lausa mõnitas Eesti liikluspolitseid laupäevases Postimehes. Vihmand väitis, et kihutab pidevalt meie teedel kahesajaga, on näidanud isegi kiirust 320 km/h, aga politsei mugavuse tõttu jäävad need räiged rikkumised avastamata.

Samal teemal: Liiklushuligaani argipäev – 200 km/h

«Liiklusmendid paiknevad evolutsiooniliselt millimallikate ja molluskite vahel,» seisis T-särgil, mida Vihmand Postimehe fotograafi objektiivi ees lehvitas. «Olen süüdimatu rullnokk, kellele teiste inimeste elud ei maksa midagi,» mõtlesin soovitada trükkida teisele särgile ja see jalamaid selga tõmmata.

Enne Vihmandile helistamist otsisin tema kohta infot. Nahktooteid valmistava osaühingu omanik, isa ja heal tasemel maletaja. Uskusin, et tegu on nimekaimudega. Kuvand kippus faktidega vastuollu minema. Aga ei, üks ja sama Ants Vihmand. Ainult et.

Ainult et mehe enda väitel oli Postimehele antud intervjuu puhas provokatsioon. Ja selle mõte? Edastada liikluspolitseile avalik sõnum: te tegelete linnukeste kirjasaamise nimel tühiasjadega, aga tõelisi maniakke ei püüa. Eesmärk? Panna liikluspolitsei sisukat tööd tegema.

Tolle pehmelt öeldes ebaviisaka T-särgi olevat Vihmand lasknud trükkida spetsiaalselt lehepildi tarvis, et sõnum paremini kohale jõuaks. Ta kinnitas, et ei sõida sugugi pidevalt kahesajaga ja saab väga hästi aru, kui ohtlik võib see kaasliiklejaile olla. Ainult et.

Ainult et Vihmand tunnistas ka seda, et ta on kahesajaga sõitnud. Kui tihti, ta ei täpsustanud, aga andis mõista, et jutt pole kaugeltki ühest korrast.

«Kui mul on väikesed lapsed peal, siis ma olen loomulikult huvitatud sellest, et midagi ohtlikku ei oleks,» pidas ta vajalikuks täiendada. On see küllalt hea vabandus? Ei, härra Vihmand. Sest minul on lapsed iga päev autos ja ma sõidan nendega sedasama teed, kus teie aeg-ajalt kiiruskatseid korraldate.

Ants Vihmandi provotseeriva intervjuu ajend, võtke või jätke, on tegelikult läbinähtavalt isiklik solvumine. Ta sõitis 90 kilomeetri alas 124 kilomeetrit tunnis. Teda ootab kuni 3000-kroonine trahv ja ta ise usub, et vähemalt üheks kuuks muutub kehtetuks juhiluba. Viimase kaheteistkümne kuu jooksul on ta saanud nimelt kirja veel liiklusrikkumisi. Üle ühe, aga politsei ei täpsusta, mitu.

Jah, Vihmandil on ilmselt osaliselt õigus. Ka mina tunnen maanteedel liikluspatrullidest suurt puudust (vist millalgi eelmise aasta suvel nägin viimati alkoreidi Jõgeva maanteel). Näen aeg-ajalt politseiautot passimas veidrates kohtades Tartu linnas. Aga Vihmand ja teised patustajad pole lihtsalt õiged inimesed näpuga näitama.

Mul on tunne, et kui mina jääksin 90 km alas liikluspolitseile pihku 124-kilomeetrise tunnikiirusega, ei keskenduks ma politsei süüdistamisele ja enda õigustamisele. Mõtleksin järele.