Gaasiprojekti üks initsiaatoreid, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson kinnitas, et põhimõttelised nõusolekud on 31,6 kilomeetri pikkuse torujuhtme teele jäävate maade omanikelt saadud. Jaanipäevaks peaks esialgne trass olema maastikule kantud, seejärel on mõni nädal aega väikeste korrektiivide tegemiseks. «Sellist maaomanikku, kes oleks öelnud, et läbi tema maa ei tohi gaasitoru mingil juhul ehitada, ei ole,» kinnitas Tõnson. «Kuid osal inimestest on raske oma lõplikku seisukohta öelda enne, kui tikurivi paigas. Üks asi on näidata trassi kaardil, teine asi maastikul.»250 000 krooni hüvitist Toivo Tõnsoni sõnul on gaasiprojekti osalised Põltsamaa vald, Eesti Gaas ja Fortum Termest kokku leppinud, et maaomanikele makstakse trassi iga ruutmeetri pealt kaks krooni ühekordset kompensatsiooni. Määr on kõigile ühesugune ega sõltu maa sihtotstarbest. Et torustiku kaitsetsoon on nelja meetri laiune, koguneb jooksva meetri pealt hüvitisraha kaheksa krooni. Kogu trassi kohta on rehkendatud kompensatsiooni ligi veerand miljonit krooni. Jõgeva–Põltsamaa kõrgsurvetorustik ise koos jaotlatega maksab ligi 49 miljonit krooni. «Hüvitisraha võib tunduda väike, kuid tuleb arvestada, et põhiliselt on tegu põllumaadega, mille kasutamine saab jätkuda pärast torustiku paigaldamist endistviisi,» selgitas Tõnson. «Keelatud on puude istutamine kaitsevööndisse, samuti kaevamine ja tuletegemine.» Gaasitoru ehituse peatöövõtja firma EG Ehitus ehitusdirektor Elmo Vürst arvas, et kopp õnnestub maasse lüüa augustis või siis hiljemalt septembris. Täna aasta pärast peaks esimesed sinised gaasileegikesed Lustiveres ja Põltsamaal juba hubisema. Tõnsoni sõnul tähendab ehituse põhiaja kandmine sügisesse ja talve seda, et masinad ei saa teha kahju vilja- ega kartulisaagile. «Alustada üritatakse trassi keskosas metsaaladel, mida on viis kilomeetrit ja veidi ülegi,» kõneles Toivo Tõnson. «Põldudele minnakse siis, kui vili ja muud põllusaadused on koristatud.» Elmo Vürsti kinnitusel on talvise ehituse pluss, et rasked masinad ei lõhu peaaegu üldse pinnast ja neid ei ähvarda porri kinni jäämine. Vürst avaldas lootust, et enne kõvemat pakast tuleb ka korralikult lund, mis ei lase pinnasel liiga sügavalt külmuda. Osalus viieks aastaks Praegu on maagaas olemas Jõgeva lähedal Siimustis, kuid kuna sealse torustiku läbimõõt ei võimalda gaasi transiiti, tuleb Põltsamaale vedada uus toru Jõgeva jaotlast. Gaasijuhe hakkab kulgema läbi Saduküla ja Lustivere. Toivo Tõnsoni selgitusel saab Saduküla liitumisvõimaluse, kuid vähemalt esialgu seal gaasivarustust vähese huvi tõttu korterite ja ettevõteteni ei rajata. Küll saab ühe soojaga maagaasi 460 elanikuga Lustivere, kus tegutseb ka kool. Otseseid kasusaajaid rehkendatakse Jõgeva–Põltsamaa gaasiprojektis 6000–7000 kanti, neist umbes 5000 Põltsamaa linnas. Toivo Tõnsoni sõnul võib eeldada, et eramajade liitumistasu satub 20 000 ja 25 000 krooni vahele. Lustivere 18 korteriga elamu näitel on rehkendatud liitumistasuks aga 75 000 krooni ehk pisut üle 4000 krooni korteri kohta. Jõgeva–Põltsamaa kõrgsurvetorustik hakkab kuuluma peaaegu võrdsete osadena Põltsamaa vallale, Eesti Gaasile ja Fortum Termestile. Põltsamaa linn ei tohi oma osalust müüa enne viie aasta möödumist, sest 12 miljonit krooni paneb ehitusse riik. |
