Pioneere pole meil enam ammu ja kõige kaduva teed on läinud ka paljud nende laagrid. Tartumaal töötasid pioneerilaagrid Trepimäel, Elvas, Kukulinnas ja Luunja lähedal Kabina külas. Nüüd tegutseb neist ainsana viimane ehk Luunja noortelaager. Läinud nädala lõpus käis seal vilgas töö: mändide all asuva laagri maalahmaka ühes otsas undas trimmer, teises põrises murutraktor. «Rabame hirmsasti, varsti tulevad ju lapsed,» ütles parajasti kiige värvimisega ametis olnud Luunja Lastelaager OÜ noortelaagri juhataja Reet Rannasaar. Üksikud vabad kohad Vene ajal Tartu näidissovhoosile kuulunud Luunja lastelaagris pole ükski suvi lasteta möödunud. Põllumajandusreformi ajal erastasid näissovhoosi direktori asetäitja Reet Rannasaar, ametiühingu esimees Kaljo Krõlov ja pearaamatupidaja Liivi Leppik pioneerilaagri ja peavad seda kolmekesi tänaseni. Majadel on uued katused ning tänu Espoo sõprade abile ka kõigile nõuetele vastav köök ja söökla. Eesti 25 tegevusloaga noortelaagri hulgas on Luunja ainus, kus on terve maja kohandatud ka ratastoolis liikuvatele lastele. Riigikorra vahetumise järel käis laagris esiti vähe lapsi, kuid ajapikku tekkis huvilisi juurde. Tänavused laagrikohad on peaaegu täis. Sama kinnitas ka seitse aastat tagasi Põlvamaal endiste väikeste tartlaste hulgas väga menuka Valgemetsa pioneerilaagri kohalikult vallalt ostnud OÜ Valgemetsa Puhkeküla juhataja Peeter Pree. «Vene ajal olevat siin küll korraga olnud isegi 350 last – ei kujuta ette, kuidas nad sööma mahtusid,» ütles ta. Nüüd võtab laager üheksapäevases vahetuses korraga vastu paarsada 7–14-aastast tüdrukut-poissi. Eelmisel aastal puhkas Valgemetsas ligi 700 last. «Laias laastus kolmandik lastest tuleb siia juba teist või kolmandat aastat,» lisas OÜ Valgemetsa Puhkeküla projektijuht Katrin Pree. «Rate’is on neil isegi oma Valgemetsa klubi, kus lepitakse kokku, missuguses vahetuses siin vanade tuttavatega kokku saadakse.» Peeter Pree ise käis lapsena korra Alatskivi koolis asunud pioneerilaagris, kuid lasi sealt ruttu jalga. «Tol ajal oli pioneerilaagris üks igavane drill ja vahetus kestis 30 päeva,» meenutas ta. «Ainult korra saime Peipsisse ujuma!» Valgemetsas on kaks basseini, kus võib lustida kas või mitu korda päevas. Lisaks käivad laagrilised matkamas, mängivad palli või lauamänge, panevad kokku esinemiskavu ja kannavad neid õhtul teistele ette. Peamine on liikumine «Internetiühendust meil pole, see oleks halb mõte,» ütles Katrin Pree. «Kõige tähtsam on see, et lapsed saavad siin ennast liigutada ning ilusas looduses olla.» Laias laastus samamoodi veerevad päevad ka Luunja noortelaagris. «Internetti ja telerit meil pole, õudselt diskrimineerime lapsi,» naeris Reet Rannasaar. «Mõned nooremad isad sõidavad sellepärast meile hirmasti sisse. Aga me ei vannu alla – kodus istuvad lapsed nagunii arvuti ja teleri ees. Nad on sellepärast kõveraks kasvanud, ei oska enam kõndida ega joostagi. Õpetame neid tervislikumalt aega veetma.» ----------------------------------------------------------- Trepimäe pioneerilaager Võrtsjärve-äärses Trepimäe pioneerilaagris on aeg seisma jäänud: 1950. aastatel ehitatud neljas suures ja kahes väikses majas ning avaras sööklahoones valitseb vaikus. Kenade puumajakeste uksed on lukus, aknad terved ja kardinad ees. Nende vahelt piilujale paistavad vanad raudvoodid, naturalistide rühma kõrval oleva toa vooditel on peal sinised päevatekid. Spordiväljakul ja majade vahel on suurte mändide vahelt heina niidetud, söökla seinal ripub uuemast ajast pärit noolemäng ja söökla ees seisab šašlõkiahi. Rannu vallavanem Uno Rootsmaa teab rääkida, et Trepimäe pioneerilaager kuulus Tartus suure saladuskatte all lennukite musti kaste valmistanud kontrollaparatuuritehasele. Maareformi ajal anti pioneerilaagri maa tükkis hoonetega kolmele õigusjärgsele omanikule või nende pärijaile tagasi. «Nüüd valitseb seal vaikus,» võtab Rootsmaa asja kokku. Ühe omaniku abikaasa Udo Aun ütles, et alguses tegelesid oma vara tagasi saanud omanikud pioneerilaagris veidi majutusega, kuid huvilisi oli vähe. «Inimesed on paremate tingimustega harjunud, nad ei taha sinna minna,» ütles Aun. «Seal oleks mõtet arendada hulgititurismi, näiteks korraldada asutuste suvepäevi, aga selleks tuleks kõik ümber ehitada. Praegu pole seal isegi korralikke pesemisvõimalusi.» Müügiplaani omanikel polevat. «Hoiame selle koha nii korras kui saame, küll tuleb sinna ka tegija,» ütles Aun. Vanade aegade mälestuseks on ta tallele pannud laagri punalipu ja muud pioneerivarustust. ----------------------------------------------------------- Elva pioneerilaager Endised pioneerid saaksid Verevi motelli sattudes aru küll, et siin oli kunagi pioneerilaager. Sissesõidutee kõrval tervitab tulijat väike väravaputka ja sellest pisut eemal lösutab vana sööklahoone. Kaugemale jääb eterniittahvlitest seintega sara, mis pioneerilaagri ajal oli tööriistakuur. Metsa sees olnud väiksem magala põles aastaid tagasi maha.
> Loe edasi |
