Rannulane Arvi Sepp leidis oma kartulimaalt kartuli- ehk koloraado mardikad juba maikuu viimastel päevadel. «Eks koos vanade mugulatega elasid ka nemad talve edukalt üle ja soojarekordeid püstitav ilm äratas nad ellu,» lausus põllumees. Vastupidavad kahjuridEesti Maaülikooli vanemteadur Luule Metspalu, kes on kartulimardikate hingeelu uurinud juba alates 70ndatest aastatest, nendib, et mardika eest pole kaitstud ükski põld. «Neid sajab alla ka taevast. Kui meil on lõuna-loodetuultega äikesetormid, sõidavad mardikad äikesepilvega kohale päris kaugetelt maadelt,» kirjeldas ta ja lisas, et mardikaid ei heiduta ka vette pudenemine. «Nad ei upu, vaid jäävad pinnale ujuma ja ootavad soodsat pärituult.» Metspalu sõnul on kartulimardikas oma suure kohanemisvõime tõttu muutunud ka Eestis püsipaikseks. «Et mardikas talvitub sügaval mullas, ei tee talle midagi ka külmad talved,» selgitas ta. «Vaid kevadine liigvesi võib kartulimardika naha vahele pugeda.» Metspalu sõnul on tehtud ka katseid mardika kartulieelistuste kohta – on selgunud, et kahjurid kipuvad mõnd sorti teistele eelistama. Kindlaid nimetusi ta aga välja ei too, sest mardika toidueelistused tulevad mängu alles siis, kui sordid kasvavad põllul kõrvuti. «Kui põllul on vaid üks sort, ei jäeta seda parema puudumisel sugugi söömata,» märkis ta. Mardikate hävitamiseks on parim aeg just praegu – enne, kui nad jõuavad munema hakata. Seepärast soovitab Arvi Sepp kõigil kartulikasvatajail põllud hoolega üle vaadata. Kartulitaimele on nimelt kõige ohtlikumad just munadest koorunud vastsed, kes närivad taime lehe alumise pinna sisse väikseid augukesi. Kolmenädalase vastsestaadiumi jooksul võivad kahjurid eestlaste olulisima toidutaime täiesti paljaks süüa. Luule Metspalu, kes keemilist tõrjet ei poolda, soovitab kodupõllult mardikaid hävitada neid lihtsalt ära korjates. «Paraku on kartulimardikas maailmas üks mürgikindlamaid tegelasi, tõrje ei pruugigi anda tulemusi, ainult saastab keskkonda,» põhjendas ta. Arvi Sepp lausus aga, et käsitsi jõuab kahjureid kokku koguda vaid väikeselt põllult. Kui põllupind on suurem, tuleks siiski kasutusele võtta keemia. Tõrje käsipihustiga Sepp soovitas kahte aianduspoodides vabalt müüdavat tõrjevahendit – decis't ja fastac'it. «Esimest kulub hektarile 200 – 300 grammi, teist vaid 100 grammi. Väikesele pinnale võib arvestada decis't 1 – 1,5 ml liitri vee kohta, fastac'it aga 0,5 ml liitri vee kohta,» jagas ta oma kogemusi. Tõrje tegemiseks võib appi võtta käsipihusti – seda on ka Sepp ise oma kartulimaal kasutanud. Keemiline tõrje on kõige tõhusam siis, kui seda teha kohe vastsete või noormardikate ilmumisel. Võitlus kartulimardikaga • Kevadel tuleks eelmise aasta kartulipõllud hoolikalt üle kontrollida. Esimestel päevadel on mullast välja roninud mardikad aeglased ja neid on kerge korjata. • Kartuli kasvuajal tuleks põlde kontrollida vähemalt kaks korda nädalas. • Kui mardikaid on palju ja käsitsi neid korjata ei jõua, tuleb kasutada keemilist tõrjet. • Keemiline tõrje on tõhus nii vastsete kui noormardikate ilmumisel ja õigustab end siis, kui taimedest on kahjustatud 2–5 protsenti. Allikas: Eesti maaviljeluse instituut |
