Mais paljudele ootamatult 4,7 protsendini tõusnud inflatsioon vähendab analüütikute hinnangul veelgi tõenäosust, et Eestis saaks euro kasutusele võtta 2008. aastal.

4,7-protsendine hinnatõus mõõdeti mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kõige enam on seda mõjutanud kinnisvara ja kütuse hinnatõus, kuid oma osa mängivad toimunus ka üldine tarbekaupade kallinemine ning Euroopas suurenenud inflatsioon.

Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul on nende seisukoht mai algusest saadik, et euro kasutuselevõtt 2008. aastal ei ole kuigi reaalne ning mai inflatsiooninumber ainult kinnitab seda.

Lauriga sama meelt on ka SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula. «Loomulikult ei saa öelda, et see on võimatu, kuid tõenäosus on väga väike,» rääkis Pajula. «Et see võimalikuks osutuks, peab juhtuma midagi väga erilist.»

Inflatsioon imporditud

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Andres Saarniidu hinnangul saab euro võimalikkus 2008. aastal selgeks paari kuu jooksul. «Palju sõltub sellest, mida teeb inflatsioon Euroopa Liidus laiemalt, sest suur osa praegusest hinnatõusust on nii-öelda imporditud inflatsioon,» rääkis ta.

Saarniit viitas tõsiasjale, et Euroopa üldise inflatsiooni kasvades tõuseb ka Eestile kehtestatud inflatsioonikriteerium ning siinsel hindade tõusul ei ole euro kontekstis enam nii suurt mõju.

Eesti Panga praeguse prognoosi kohaselt peaks Eesti saavutama kolmest protsendist madalama inflatsiooni tuleval aastal ning see aitaks meid eurotsooni uksest sisse 2008. aastaks. Keskpanga prognoosi järgi on oma seisukoha kujundanud ka valitsus, kelle kinnitatud programm näeb euro kasutuselevõtu ette just selleks ajaks.

Maris Lauri sõnul ei tähenda suhteliselt kõrge inflatsiooninäitaja keskmisele eestlasele midagi hullu, sest keskmise palga tõus on meil jätkuvalt hinnatõusust kiirem. Seetõttu on kasvutrendis ka tarbimine.

«Inflatsiooni aitaks pidurdada näiteks inimeste teadlik ostuharjumuste muutmine, sest praegu ei pöörata hinnatõusule kuigi palju tähelepanu ja see lubab kaupmeestel jõudsalt hindu tõsta,» rääkis Lauri.

Riigil inflatsiooni pidurdamiseks Lauri hinnangul aga vahendeid ei ole ning kasu ei ole praegu ka sellest, et näiteks kütuse ja alkoholi aktsiisitõusud on edasi lükatud. Nendest oleks kasu vaid siis, kui inflatsioonikriteeriumist jääks puudu vaid väike sammuke. Riigi väheseid võimalusi tunnistab ka Pajula.

Kõik kallineb

Juuni inflatsioon peaks analüütikute hinnangul maist siiski pisut väiksem tulema. Kindla peale väita seda siiski ei juleta, sest ka mais ei oodatud nii suurt tõusu. «Ajalooliselt on juuni inflatsioon mitmel põhjusel mai omast lihtsalt väiksem olnud,» märkis Lauri.

Statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov ütles aga PM Online’ile, et hinnatõusu peatumist pole kusagilt näha. Tema sõnul on näiteks maagaas kallinenud aastaga 13,8 protsenti, soojusenergia 5,7 protsenti, kaugbussipiletid 11,6 protsenti. Eluasemekulusid paisutavad ka prügiveo kallinemine aastaga 17,9 protsendi ning remonditööde kallinemine seitsme protsendi võrra.