Need lipud tuleb ära koristada, minge lavale ja teatage seda rahvale!
Säärase käsu sai homme 20 aastat tagasi Tähtvere lauluväljakul toonane
Eesti Biokeskuse teadur Jaan Habicht, kes teadustas lavale minejaid.
Hoolimata võimude keelust toodi Tartu kümnendatel muusikapäevadel 1988. aastal välja sini-must-valged lipud. Foto: Riho Illaku kogu
Praegusele Raadio Elmari ja Trio Raadiogrupi Lõuna-Eesti esinduse juhile Jaan Habichtile nimetuks jäänud julgeolekutegelane pidi tugevasti pettuma.
«Et olime ühtlasi suhteliselt rõõmsas ja joviaalses meeleolus ja et Riho oli sellel hetkel lähedal, siis sai auväärsele julgeolekutegelasele teatatud, et kui ta soovib, siis võib ta seda ise rahvale teatada,» meenutas Habicht. «Ta ei tahtnud.»
Rahvast oli Tähtvere nõlvadel 12 000. Nad kuulasid Tartu kümnendate muusikapäevade vabaõhukontserdi esimese päeva bände. Mõned kuulajatest olid teinud toona väga suurt julgust nõudva teo – lehvitasid pingiridade vahel sinimustvalgeid lippe.
Habichti nimetatud Riho oli tookordne Tartu Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee (praeguses mõistes linnavalitsus – toim) kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Riho Illak. Ta juhtis kümnendat korda rokirohkeid muusikapäevi, mis olid välja kasvanud Tartu Riikliku Ülikooli rahvaste sõpruse päevadest 1979.
«Korraldajatele tekkisid lipud ootamatult,» meenutas Illak. «Kui üsna kontserdi alguses esimene lipp välja ilmus, oli meil tohutult hea meel. Ärevust tekitas teadmatus, kui palju jõustruktuurid – julgeolek ja miilits – segama tulevad.»
Igaks juhuks läks Illak kähku pingiridade taha lippu hoidva kahe poisi juurde. «Ütlesin neile, et kui keegi segama tuleb, siis rääkige, et see on kooskõlastatud organisaatoritega. Need olid täitsa võõrad poised ja nad olid ise ka natuke hirmunud oma julgusest.»
Noormeeste isamaaline vahvus õhutas selsamal üheksa bändiga vabaõhukontserdil rahvuslippudega välja tulema teisigi. Eeskujuks olid ka kuu tagasi sinist, musta ja valget kangast karistamatult suure rahvasumma ees kõrvuti näidanud Tartu muinsuskaitsepäevad.