Kläbi aegade on kodu olnud Eesti rahvale tähtis, tagades kindlus- ja turvatunde. Ka on alati väärtustatud koduomanikuks olemist. Demokraatlikus riigis ei ole kodanikud enam passiivsed tööriistad riigi kätes, vaid aktiivsed ühiskonna ülesehitajad. Ometi lasub Eesti koduomanikel mitmeid muresid ja peale maamaksu jätkub muidki probleeme küllaga. Midagi ei lahene iseenesest, probleeme tuleb teadvustada ning otsida neile asjakohaseid lahendusi. Eesti Omanike Keskliit laienes aprilli alguses ka Tartusse, seismaks ülikoolilinna koduomanike õiguste eest ja luues endale sõsarorganisatsiooni, Tartu Koduomanike Liidu. Prügindus paindlikuks Eesti on liikumas tugevama kodanikuühiskonna poole, kus elanikud enam ei seisa käed rüpes, vaid on valmis kaitsma oma huvisid ning panustama ka ümbritsevasse elukeskkonda. «Teeme ära 2008» aktsioonil oli vabatahtlikuna prügi koristamas ka 4500 tartlast, mis näitab, et tartlane hoolib puhtast ja turvalisest kodukohast. Kuid prügimured ei piirdu ainult hoolimatult metsa alla loobitud või viidud prahiga, vaid tekitavad peavalu ka korralike kodanike kodudes. Uue jäätmeseaduse vastuvõtmisega algas uus ajastu prügimajanduses. Enne kehtinud süsteem oli tõesti ajast ja arust ning vajas kahtlemata reformimist, kuid nagu tavaliselt – uus ajastu toob uued probleemid. Vahepeal on täiustatud seadust ning kohustuslikuks on saanud prügi sorteerimine. Elanikud eraldavad segaolmejäätmete hulgast pakendid ja taaskasutuseks ette nähtud jäätmed, mille tulemusel tekib prügi märksa vähem kui varem. Jäätmeseaduse kohaselt peab aga olmejäätmete äravedu toimuma ikkagi vähemalt kord kuus. Praegu käib see suuresti prügivedajate mugavusest lausa iga nelja nädala tagant (ehk 13 korda aastas!) ja konteinerid on pahatihti pooltühjad. Sellest tingituna jätavad eramute omanikud pigem komposti eraldamata, sest nii on vähem tülikas. Ent teisalt juurdub ka mõtteviis, et kui juba on makstud, siis pole ju mõtet pooltühja kasti teele saata. Koduomanikud nõuavad jäätmeseaduse muutmist selliseks, et eramajade jäätmed veetaks ära vastavalt kliendi vajadusele. Kui kast, konteiner või kott hakkab täituma, võtab inimene ise prügifirmaga ühendust – süsteem peab olema paindlik ja arvestama inimeste vajadustega. Maamaks, mis on praegu eriti põletav Tallinnas hiljutise 2,5-kordse maksutõusu tõttu, puudutab lähiajal valusalt ka Tartut. Maamaksu tõus Seda isegi eeldusel, et Tartu maamaksumäär jääb senisele tasemele, sest keskkonnaministeerium on kinnitanud uut maade ümberhindamist 2009. aastal, selgitamaks välja maa harilik väärtus (maamaksu arvutatakse maa maksustamishinna, s.o hariliku väärtuse alusel). Mida see tähendab tartlastele? Näiteks Tammelinnas elavale maaomanikule? Et viimane maade hindamine oli aastal 2001, siis võib vahepealse kinnisvararalli tõttu oodata ligi seitse korda suuremaid maamaksuarveid. Tammelinn asub hinnatsoonis, kus elumumaale on kehtestatud maamaks 130 kr m², mis teeb praegu 1200 m² suuruse krundi aastaseks maamaksuks 1560 krooni. Tulevik võib aga olla selline: 7x1560 = 10 920 krooni. Tartu Koduomanike Liit kuulub üleriigilisse Eesti Omanike Keskliitu, kus on juba 9000 liiget, ning me oleme asunud jõudsalt seisma kodu maamaksust vabastamise eest. Parkimine kaardile Probleemid, millega meie liit tegeleb, ei kimbuta ainult majaomanikke. Et sõidukite hulk linnas on märgatavalt suurenenud, on paljudel korrusmajade elanikel mure: kodumaja ees pole võimalik autot parkida. Eriti teravaks on kujunenud olukord Anne tänaval Poku lasteaia lähistel, kus parkimiskohti pole ja hommikul autodega saabuvad lapsevanemad peatuvad keset sõiduteed, et viia oma võsuke kasvataja hoolde. Selline teguviis suleb ringliikluse ja paneb sageli korteriomanike autod karpi. Probleemne olukord vajab lahendust, uute parkimiskohtade rajamist ning läbimõeldud ja koormust ühtlustavat liikluskorraldust. Tartu Koduomanike Liit on pöördunud linnavalitsuse poole, et osaleda ühiskomisjonis, kes kaardistaks parkimisprobleematika ning pakuks välja tõhusad lahendused. Töörühm kaasaks avaliku võimu, elanikud ning kodanike organisatsioonid. Ainult ühise laua taga on võimalik leida probleemile lahendus. Eesti kodanikuühiskond on lapsekingades, inimesed kritiseerivad võimu isekeskis ja kipuvad võõrduma ühiskonna elust. Ent demokraatliku ja jätkusuutliku ühiskonna edu võtmeks on riigi ja kodanike (sisu)tihe dialoog. Hiljutine prügikoristusaktsioon näitas ilmekalt, et tuhandetes eestlastes peitub soov teha midagi ära ja et Tartugi on tuntud ühiskondlike algatuste poolest, oleks aeg ka koduomanikel koonduda ja kaitsta innukalt oma elukeskkonda. |
Kõik tänased
