Miljööväärtus ei ole sõnakõlks ega vahend kellegi kiusamiseks, nagu vahel on kahtlustatud. Paiga väärtuslikkus, tema miljööväärtus sünnib paljude asjaolude koosmõjul ning samuti võib see ka laguneda, kui mõnda tegurit ei panda tähele või sellega ei arvestata. Täna on sellest põhjust taas rääkida, sest linnavalitsuse planeerimisteenistus on tutvumiseks välja pannud Karlova uuendatud teemaplaneeringu, mis 2006. aastal tehtuga võrreldes on täpsem nii nõudeid kui ka piiranguid esitama, aga ka tuleviku arengusuundi näitama.Karlova miljööväärtus on väljaspool kahtlust, hoolimata sellest, et vaielda võib linnaosa seni määratud piiride ja ka mõnede tänavate-hoonestute väärtuse üle. Karlova pärliks on loomulikult puitarhitektuur, millele halastas isegi Karlova naabruses laastavat hävitustööd teinud Teine ilmasõda. Karloval on vedanud teatavas mõttes isegi nõukogude ajal, sest siia püstitatud uushooned jäid tagasihoidlikesse mõõtudesse ja osa puitmaju sai majavalitsuste viletsuse kiuste päris korralikult kõpitsetud. Samas polnud korter mugavusteta puumajas kellegi unistus, Karlovasse jäid eakad ja need, kes parematele marjamaadele ei mahtunud. Omandireform tuulutas Karlovat omamoodi ning osale uusomanikele olid plastaknad võimete tipp ja miljööväärtus pigem tüütu kõneaine. Muidugi on teadlikkus aastatega kasvanud, majanduslik suutlikkus samuti, aga probleeme võib tekkida iga kavatsusega oma krundil või maja juures midagi muuta, olgu siis tegu kasutuskõlbmatu puukuuri lammutamisega või näiteks garaa˛i ehitusega vabale maalapile. Lisaks aknad, aiad, uksed, katused, värvid – tegelikult kõik, mis asumisse kuulub. Teemaplaneering on väljapanekul 2. juunini ja sellega peaksid küll kõik omanikud ja teised Karlova käekäigust hoolijad põhjalikult tutvuma, et oma ettepanekuid teha või siis vähemalt teada saada, mis on kus lubatud ja mis mitte ehk siis üldsõnalisemalt öeldes, kuidas miljööväärtust hoida. Aga ükski dokument ei ole nii vägev kui inimeste endi tahe ja tegu. Vist küll kõik tartlased on kuulnud Supilinna seltsist, kes on miljööväärtuse nimel avalikkuse ees vahel üsnagi karme lahinguid löönud ning Supilinna mainegi üsna kõrgele kruvinud. Karlova seltsil ei paista sellist jõudu veel olevat, aga just tegus kodanikuliikumine on Tartu Postimehe arvates see jõud, mis peaks ühe linnaosa rahva ühiste eesmärkide nimel koondama. Paljudel on ühesugused mured või probleemid, ent puudub survegrupp, kes neid linnavalitsusele võimendaks või mõistlikku lahendust ja kompromisse otsiks – et Karlova elaks ja areneks ning miljööväärtus oleks auasi kõigile. |