| «Arnold Rüütli töö vabariigi presidendina päädis möödunud aastal. Pidasime tiitlit määrates tähtsaks president Rüütli panust peamiselt maarahvaga suhtlemisel, selgitustööl ning Euroopa Liiduga seotud hirmude ja eelarvamuste hajutamise,» selgitas valiku tagamaid liikumise president Riivo Sinijärv. «Lisaks maarahva ja erakonnakaaslaste veenmisele võttis see pinna jalge alt ainsal erakonnaliidril, kes kuni lõpuni jäi liitumise vastaseks,» lisas Sinijärv. «Sellel aastal on Rooma lepingute 50. aastapäev ning on tõesti sobilik anda tiitel eestlasele, kelle panus meie rahva kindlasse valikusse astuda Euroopa Liitu on suur,» lisab ta. Aasta eurooplase tiitel annavad president Rüütlile pidulikult üle Eesti Euroopa Liikumise nõukogu ja president Riivo Sinijärv esmaspäeval Nõmmel. Tiitliga soovitakse tunnustada neid eestlasi ja organisatsioone, kes on andnud väärika panuse Eesti ja Euroopa suhete kujundamisse, toetanud kodanikuühiskonna arengut ning aidanud kaasa Eesti ühiskonna teadlikkuse tõstmisele Euroopast. Tiitlit antakse välja kord aastas, Euroopa päeval ehk 9. mail. Aasta eurooplase tiitli on varasematel aastatel saanud kirjanik Jaan Kross (2006), põllumajandusregistrite ja informatsiooni amet (PRIA) (2005), Eesti kodanik (2004), Avatud Eesti Fond, Postimehe ajakirjanik Erkki Bahovski, Eesti Raadio ajakirjanik Reet Valing, Saaremaa Eurohouse, Viljandi maagümnaasium (2003), Eesti Üliõpilaskondade Liidu avaliku poliitika juht Rait Talvik ning Eesti põllumeeste esindaja Brüsselis Aivar Niinemäe (2002) ja Avatud Eesti Fond (2001). Toimetas Alo Raun, PM online |
