|
Võrreldes 2005. aastaga suurenesid eelmisel aastal peaaegu kõikide
alkohoolsete jookide tootmismahud. Eriti kiiresti kasvas lahjade alkohoolsete
jookide tootmine (44,4 protsenti).
Samuti suurenes kange alkoholi toodang (6,4 protsenti), seda eriti just viina
ja likööride toodangu kasvu tulemusel. Eesti elanikud tarbisid alkohoolseid
jooke 2006. aastal 12 liitrit elaniku kohta absoluutalkoholis (sisaldab
turistide kohapealset tarbimist, kuid mitte kaasaostetud alkoholi).
Teistest jookidest kiiremini kasvas lahjade segatud piiritusjookide ja siidri
tarbimine, samuti oli suurem viina, õlu ja viinamarjaveini tarbimine. Suurenenud
alkoholi tarbimine Eestis on signaaliks, et ministeeriumid peavad oma
alkoholipoliitika eesmärke üle vaatama.
Turistide uuringu järgi ostis või kavatses Eestist alkohoolseid jooke kaasa
osta 54 protsenti küsitletutest, peamiselt osteti kaasa õlut, likööre ja viina.
Soomlased ostsid suurema osa väliskülastajate poolt Eestist kaasa ostetud
alkohoolsetest jookidest ning suurem osakaal oli soomlastel ka kohapeal alkoholi
tarbimises.
Vähenenud on illegaalse alkoholi osakaal. 2005. aastal moodustas illegaalne
alkohol viina siseturust 20-25 protsenti, 2006. aastal aga 15-20 protsenti.
Alkohoolsete jookide ekspordibilanss on jätkuvalt negatiivne, kuid
ekspordikäive suurenes 15 protsenti, impordikäive vähenes 3 protsenti. Kangeid
alkohoolseid jooke eksporditi enam Venemaale (47 protsenti), Lätti (26
protsenti) ja Soome (14 protsenti). Toimetas PM Online |
