Põlvamaa Kõlleste valla üldplaneeringu osana valmib teemaplaneering, mis vaatleb nelja võimalikku prügilakohta Kõlleste vallas ning sõelub plusse-miinuseid kaaludes välja sobivaima paiga. Kagu-Eesti Jäätmekeskuse juhataja Aigar Aab selgitas, et keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsitud 3,6 miljonit krooni on põhiosas mõeldud selleks, et koostada prügila projekteerimis- ja ehitusraha taotlus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile. Summa peaks hõlmama ka ehitusliku eelprojekti tegemist.Otsus pikendusse 3,6 miljonit oli plaanis otsast hakkama panna juba tänavu, sest enne aasta lõppu pidi firma Hendrikson & Ko tehtav Kõlleste üldplaneering valmis saama. Aigar Aabi sõnul lepingu sõlmimine firmaga aga venis. Sellest johtuvalt ei saa planeering tänavu valmis ega selgu prügila asukoht, mis on euroabipaberite kokkupaneku eeldus. «Õnneks on võimalik KIKi raha ärakasutamise aega pikendada,» märkis Aab. «Regionaaltasandil on Kagu-Eesti jäätmekeskuse rajamine ikkagi väga oluline otsus ja ma usun, et siin ei hakka riik takistusi tegema.» Suur pööre Tartumaa ja lõunapoolsete maakondade jäätmekäitluses saabub 2009. aasta 15. juulil, kui lõpeb segaolmejäätmete lihtviisiline ladestamine Ülenurme vallas Aardlapalu prügilas. Et nüüdisaegse uue jäätmekeskuse valmimine selleks ajaks on utoopiline, tuleb veel vähemalt aasta või paar vedada prügi ilmselt Torma prügilasse. Peale Kõlleste valla pole ükski omavalitsus seni prügila rajamise võimalikkusest oma territooriumil juttu teinud. Kõlleste vallas pakkus asuko- ha eelvaliku teinud AS Sweco Eesti välja Markuse, Sildu, Sõrumetsa 69 ja Võresoo kinnistu. Ehkki Kõlleste vallavalitsus on mõista andnud, et Sõrumetsa ja Sildu maaüksuse kõrvalejätmine on soovitatav neil paiknevate hoonete tõttu, käsitleb tehtav üldplaneering Aigar Aabi kinnitusel siiski kõiki nelja kinnistut. Määrab keskkonnamõju Markuse, Sildu, Sõrumetsa ja Võresoo kinnistu pindala on vastavalt 30, 43, 38 ja 72 hektarit. Kui suurt maa-ala jäätmekeskus tegelikult vajab, sõltub otseselt sellest, kas Tartu lähistele tuleb jäätmekütusel töötav soojuselektrijaam või mitte. Jäätmete põletamine vähendaks ladestamist vajavate jäätmete hulka mitmekordselt. «Asjad konkretiseeruvad lähema kolme-nelja kuu jooksul, sest suveks valmib koostootmisjaama tasuvuse uuring,» rääkis Aigar Aab. «Eelkõige hakatakse jäätmekeskuse võimalikke asukohti võrdlema keskkonnamõjudest lähtuvalt.» |
