«Meil on üks seadus, mis võtab omanikult oma vara saatuse üle otsustamise õiguse,» kurjustas tartlane Ants-Kurt Aruksaar. «Olen sellepärast Eesti Vabariigiga täitsa pahuksis.» Kurja juur on looduskaitseseaduse 16. paragrahvi viies lõige, mille järgi on kaitsealadel asuvate kinnistute ostu eesõigus Eesti Vabariigil. Sellest teatava kirja Tartu maakohtu kinnistusosakonnalt sai ka Silvi Aruksaar, kellele kuulub koos abikaasaga Jõgevamaal Vooremaa maastikukaitsealal Elistvere järve äärde 1977. aastal ostetud suvila.«Kaitseala seab kinnistule oma piirangud, nende vastu pole meil midagi,» ütles Ants-Kurt Aruksaar. «Aga ei saa aru, miks on kinnistu nüüd koormatud ostueesõigusega riigi kasuks. Uuel omanikul tuleb samuti piiranguid järgida, sellest peaks piisama!» Kellele on see kasulik? Ants-Kurt Aruksaare arvates võtab riigi ostueesõigus omanikult ostja valimise vabaduse – talle ja abikaasale pole ükskõik, kes vaevaga viletsast seisukorrast üles ehitatud suvila kunagi endale saab. Kui Aruksaarte pojad ei soovi kohta endale jätta, siis tahavad vanemad olla kindlad, et suvila saaks endale osta mõni sugulane või tuttav, kellele erinevalt abikaasast ja lastest ostueesõigus ei laiene. «Nüüd ei saa me enam kindlad olla, kellele koht läheb, sest riik võib seda endale tahta,» märkis peremees. «Miks peab riigil selline õigus üldse olema? See vähendab ju kaitsealadel olevate kinnistute hinda ja annab ametnikele võimaluse sahkerdamiseks, sest eks need kohad müüakse edasi. Kellele on selline asi kasulik?» Kinnistule seatud riigi ostueesõigus on kasulik eelkõige loodusele, et säilitada sealseid väärtusi, selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Ülle Harak. Teisalt kaitseb see koormis tema sõnul ka ostjat: «Looduskaitsealadel on piirangud ja mõni ostja ei pruugi neist teada.» Haraku arvates pole kinnistu omanikul vahet, kas koha ostab riik või eraisik – ostja otsib ja hinna ütleb ju müüja. Nimelt sõlmivad müüja ja ostja notari juures müügilepingu, kus on kirjas kinnistu hind. Siis edastab notar lepingu koopia keskkonnaministrile. Teatud aja jooksul on riigil õigus kinnistu omandada, asudes lepingus sätestatud tingimustel algse ostja asemele. Aga kui esialgne ostja on piirangutega nõus ja soovib seda kinnistut siiski endale? «Siis tuleb pidada läbirääkimisi,» vastas Harak. Ta lisas, et riik ei kasuta ostueesõigust kõigi kaitsealadel asuvate kinnistute puhul, vaid ostab ainult need maatükid, millel kasvavate-elavate väga väärtuslike liikide kaitse on eraomandis raskendatud. Inimesed on segaduses Aruksaared ei tea, kas nende kinnistu on riigi arvates väga väärtuslik. «Järveni on siit alla kilomeetri, seda kohta on himustatud küll,» tunnistas Ants-Kurt Aruksaar. Ta lisas, et kõige hullem on kindlusetus – ka koormisest teatava kirja saanud naabrid olevat ärevil. Jõgevamaa keskkonnateenistus lasi kinnistusosakonnal teha kinnistusraamatusse märke kinnistu koormamisest riigi ostueesõigusega 1500 katastriüksuse kohta maakonnas. Vooremaa maastikukaitsealal puudutab see koormis ligi 800 katastriüksust. Tartumaa keskkonnateenistus edastas kinnistusosakonnale sama koormise seadmiseks Tartumaal 353 sihtkaitsevööndis asuvat katastriüksust. «Kinnistusoakonnast tulnud kiri on inimesed ärevaks teinud,» tunnistas Jõgevamaa keskkonnateenistuse keskkonnateabe spetsialist Ulvi Selgis. «Paljud helistavad ja pärivad, mis see tähendab. Mõni on asjast aru saanud nii, et nüüd riik tahabki tema kohta osta.» Eelmisest aastast kasutab kaitsealadel asuvate kinnistute ostu eesõigust maa-amet, mis mullu soetas sel moel riigile 23 kinnistut. Ükski neist ei asunud Tartu- ega Jõgevamaal. Riik kasutab ostueesõigust juhul, kui kaitseala valitseja ehk asukohajärgne keskkonnateenistus on teinud ettepaneku, kus põhjendab kinnistu riigile soetamise vajalikkust, selgitas maa-ameti peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner. Ta lisas, et ostueesõigust kasutatakse riigi põhjendatud huvi korral, igasse tehingusse ei kavatse riik sekkuda. See jutt Ants-Kurt Aruksaart ei rahulda, sest tema arvates on kinnistule riigi ostueesõiguse koormise seadmine vastuolus põhiseadusega. Õiguskantsler Allar Jõksi arvates see nii pole. «Riik ei sekku kuidagi müüja õigusse valida, kellele ta soovib kinnistut müüa,» selgitas Jõks. «Riigil on lihtsalt õigus astuda pärast lepingu sõlmimist ostja asemele. Seejuures tasub riik algsele ostjale tema tehtud kulutused. Riik ei pea, aga võib ostueesõigust kasutada.» Jõks lisas, et kui kodanike arvates nende põhiseaduslikke õigusi selles asjas siiski rikutakse või pole seadusesätted kodanike arvates põhiseadusega kooskõlas, siis võib alati pöörduda õiguskantsleri poole. Kas teate? Riik ostab kinnistuid • Mullu tehti Eestis kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnistutega ligi 1500 tehingut. Maa-amet soetas ostueesõigust kasutades nende hulgast riigile 23 kinnistut. • Selle aasta kahe esimese kuuga on Eestis tehtud kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnistutega ligi 140 tehingut. Maa-amet on ostueesõigust kasutanud kahe kinnistu puhul, töös on paarkümmend menetlust. Allikas: maa-amet |
