Pihkva autod voorivad Tartu töökodadesse

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud Venemaa elanikud hooldavad ja remondivad oma autosid Eestis. Pildil Pihkva elanik Pavel Šutovitš oma Toyota Amserv Autos.
Paljud Venemaa elanikud hooldavad ja remondivad oma autosid Eestis. Pildil Pihkva elanik Pavel Šutovitš oma Toyota Amserv Autos. Foto: Margus Ansu

Sajad Pihkva kandi autoomanikud eelistavad Tartu autoesindustes remonti ja hooldust teha, sest Peterburi on kaugemal ja kallim.

Tähe tänava Amservi töökojas võib Eesti sõidukite kõrval väga sageli näha Vene numbrimärkidega Toyotasid ja nagu nentis Amserv Tähe müügijärgse teeninduse direktor Mäido Villems, on neid aasta aastalt järjest rohkem.

Eelmisel aastal käis Villemsi andmetel Tartus hoolduses või remondis juba 256 Toyota sõidukit. Külastuskordi on neil isegi rohkem, sest mõni masin sattus siia kolm-neli korda.

«Meile on see rõõm. See on päris arvestatav hulk, kes siin käib,» nentis Villems. Protsent teenindatud autode üldarvust on siiski väike, neid on umbes 10 000.

Villems selgitas klientide juttude põhjal, et Pihkva kandis Toyota esindus puudub, Peterburi on palju kaugemal sõita ja seal on ka hoopis teised hinnad kui Eestis – antud juhul tähendab see, et kõvasti kallimad. Tartusse teenindusse tulijad on tema sõnul enamasti Petseri ja Pihkva ümbrusest, aga kaugemaltki.

Nõukogude mentaliteet

«Suur osa Vene klientuurist pöördub meie poole ka sel põhjusel, et nende usaldus on kodumaiste töökodade vastu madal,» lausus Villems. «Endiselt valitseb nõukogudeaegne suhtumine, teeninduses pakutakse päris palju selliste osade väljavahetamist, mida ei oleks veel vaja. Saan nii väita sellelt pinnalt, et mõnedel klientidel, kes meie juures käivad, on kaasas hinnapakkumisi, mis on tehtud näiteks Peterburi esinduses.»

Läinud nädalal Tartus autot remontinud Pavel Šutovitš põhjendas valikut nõnda, et Tartusse on Pihkvast tee lühem ja parem kui Peterburi.

Tartusse on alla 150 kilomeetri, koos piiriületusega saab kolme tunniga pärale. Peterburi on 270 kilomeetrit, aga tee on paiguti halvas korras.

Liiatigi on Peterburis raske vaba aega leida, mõnikord tuleb oodata paar nädalat.

Tartusse käimiseks annavad põhjust kaks Toyotat, Corolla ja RAV4, aga peale selle on ta käinud ka oma Subaruga siinses margiesinduses.

Kodumaal mitut raadiokanalit ja veebikeskkonda koondava meediaettevõtte tehniline direktor Šutovitš ütles, et Tartus on autoteeninduse kvaliteet selgelt parem.

Amservi saali puhul kiitis ta näiteks, et klient näeb ootesaalist, mis remonditsoonis sünnib. Venemaal niisugust võimalust ei pakuta. Ta kiitis ka ausust. Näiteks kord kriibiti hoolduse käigus tema naise autol poritiiba, firma ütles kohe ja tegi asja ka korda. «Kui poleks öeldud, vaevalt ise seda märganud olekski, oleks arvanud, et liikluses juhtus,» tõi Šutovitš näite.

Ta jutustas ka, et Venemaal on autoostja küll klient, kellele müüakse rõõmuga, aga kui autol tuleb garantiikorras midagi parandada, on see kliendile suur võitlus. Garantiitöö võib kaasa tuua jooksutamist ja lisaraha küsimist.

Villems kõneles, et paljudel Vene klientidest on Eestis äripartnerid, neil on lihtsam tulla ja viisat saada. Aga tuleb ette ka nö käskjalgade kasutamist, et viisaga inimene vahendab töökotta oma tuttavate autosid, kes ise mingil põhjusel kohale sõita ei saa.

Šutovitš ütles, et temal töö tõttu Tartusse asja pole, aga autoteeninduses käimise saab ühendada poodlemisega. Hommikul sõidab ta koos naisega Tartusse, õhtul läheb tagasi.

Käiakse ka Lätti

Lisaks on teada, et Lätiski külastab autoesindusi palju Venemaa kliente. Ja samamoodi võib väita teiste Eesti margiesinduste kohta.

Tartu Mazda keskuse esindaja Teet Uudeküll kinnitas, et samuti käivad Vene kliendid nende juures ja küllap tuldaks ka Eestisse autosid ostma, kui tollimaksud poleks takistuseks.

«Meie töötajad tunduvad olevat kogenumad ning teeninduse kvaliteeti on pikemalt lihvitud,» põhjendas Uudeküll, miks Vene autoomanikud Tartusse sõidavad. «Juttudest koorub, et paljud, kes siia tulevad, on Venemaal saanud halva kogemuse, kas pole auto korda saanud või on see töökojas veel rohkem ära lõhutud.»

Uudeküll oletas, et ilmselt on Eesti autoremontimisega algust teinud need Venemaa elanikud, kel Eestis äri ajada või kel elab siin tuttavaid, aga jutud heast kogemusest on hakanud Venemaa tuttavate hulgas levima.

Käijaid võiks olla tema arvates rohkemgi, kui viisanõue ei takistaks.

Uudeküll ütles, et Vene autosid sattus eelmisel aastal nende juurde teenindusse 70, autosid kokku oli 2500.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles