«Ka turuolukord on võrdne,» märkis Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhataja Vambola Sipelgas, kes seisab praegu Lõuna-Eestis tegutseva suurima ja vahest ka tänapäevaseima hooldeasutuse eesotsas. Vahe on vaid selles, et erahooldekodu peab oma asutuse majandamist hoolega jälgima, omavalitsustele kuuluvad hooldekodud saavad aga oma miinuseid tasandada omavalitsuse eelarvest.Ja kui räägitakse rahapuudusest hoolduse korraldamisel, siis tähendabki see paraku seda, et omavalitsustel napib raha hooldekodu kohtade eest tasumiseks. Hulk kohti puudu Sellele vihjab ka Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse juhataja Indrek Sooniste. «Vajadus hoolekandeteenuste järele suureneb paraku iga päevaga,» lausus ta. Samas nentis Sooniste, et inimesed püüavad oma lähedasi ka liiga kergekäeliselt omavalitsuse kulul hooldeasutusse paigutada. «Perekonnaseadusest lähtuvalt on meil kohustus oma vanemate eest hoolitseda. On peresid, kus vanaduspensionäridest inimesed hooldavad nurisemata oma pea sajandivanuseid vanemaid – nendes peredes on hoolduskohustus mitmekordselt täidetud,» kirjeldas Sooniste ja tõi vastukaaluks inimesed, kes juba pisemategi probleemide tekkimisel asuvad hooldekodu kohta otsima. See ei ole probleem senikaua, kuni inimene otsustab hooldekodu koha eest ise tasuda. «Kohalike omavalitsuste rahalised võimalused on aga piiratud, seetõttu tuleks esialgu proovida selliseid hooldusteenuseid, mis võimaldavad inimesel kodus elada,» lausus Sooniste. Nõudlus hooldekodude kohtade järele aga püsib ja seetõttu otsivad võimalusi laienemiseks pea kõik hoolekandeasutused. Vambola Sipelgas nimetab sotsiaalministeeriumis 2004. aastal tehtud uurimust, mille kohaselt aastaks 2015 peaks Eestis olema 7000 hooldekodu kohta. 2004. aasta lõpus oli neid tema sõnul 3700. «Paraku ei ole ühiskonnas hooldusteenuste ostmiseks vaba raha – palgad küll tõusevad, kuid ikkagi on kaks kolmandikku meie hoolealustest kohalike omavalitsuste ülalpidamisel,» lausus ta. MTÜ Saare Hooldekeskuse juhatuse liige Raimo Kullamaa julges koguni pakkuda, et Eestis praegu hooldekodude järjekorras olevast ligi 3000 kliendist on maksujõulisi pelgalt tuhatkond. Ja seetõttu ei saa ka hooldekodu koha maksumus tõusta väga kõrgeks. Selleks, et hooldekodu suudaks end ära majandada, plaanivad mitmed hooldekodud hoopis laienemist: Hellenurmes asuvas Lõuna-Eesti suurimas hooldekodus valmib aasta lõpuks maja veel 60 inimesele, Piigaste pansionaat on juba märtsist valmis vastu võtma 12 uut elanikku. Praegu 60 elanikuga Saare hooldekodu plaanib järgmiseks aastaks valmis saada eluruumid veel 60 inimesele ning Tartu hooldekodu praegusele 114 elanikule lisandub juurdeehitise valmides veel 56. Ka Nõo hooldekodu unistab juhataja Ene Aruse sõnul juurdeehitisest. «Selleks, et hooldekodu end ka majanduslikus mõttes ära majandaks, on vaja vähemalt 50 hoolealust,» kinnitab nii Sipelgas kui Arus. Nõo hooldekodus on hetkel aga vaid 45 kohta ning kohasoovijatest ukse taga järjekord ootamas. «Täna kehtiva kohamaksu juures meil investeerimiseks raha ei jää,» nentis Arus. Et hooldekodu kohtadele on järjekord, kinnitavad pea kõik küsitletud hooldekodud, vaid Jõgevamaal asuvas Saare hooldekeskuses on tervelt 15 vaba kohta. Seda aga vaid tänu sellele, et erakapitalil rajatud hooldekeskuses lõpetati alles äsja ühe korterelamu renoveerimine veidi krapsakamatele eakatele. Kõige suuremat muret valmistavad aga nii eakate lähedastele kui ka hooldekodudele põetushooldust vajavad ning psüühikahäiretega kliendid. Viimastele pakub Lõuna-Eestis ainsana hooldekoduteenust Tartus asuv SA Vaimse Tervise Hooldekeskus, kuid sealsed 42 kohta ei kata kaugelt lõunapoolsema Eesti vajadusi. Põetamist vajavate eakate hoolduseks paljudes hooldekodudes võimalusi pole, seetõttu lamajatele kohti napib ning hooldushaiglad pakuvad murele vaid ajutist lahendust. «Põetushooldus on tavahooldusest pea kolm korda kallim ning inimesed ei jõua selle eest ise maksta. Ning hooldushaigla tasemel ei ole üldhooldekodus põetusteenust võimalik sellistel tingimustel pakkuda,» nentis Sipelgas. Sipelga sõnul on kogu sotsiaalhooldusteenus Eestis paraku alarahastatud. «Nagu eespool märgitud, tasub end majanduslikult ära 50 hoolealusega asutus. Sellisel juhul saab tööle võtta aga ka minimaalse arvu töötajaid, makstes neile miinimumpalka, kuid hooldekoha tasu oleks ikkagi Eesti keskmise tasemel,» selgitas ta. Suurema käibe ehk suurema klientide hulgaga hooldekodud on võimelised aga juba ka veidi investeerima ja hooldaja raske töö eest inimväärsemat tasu maksma. Riiki vaadata tervikuna Sipelgas on veendunud, et teiste Euroopa riikidega võrreldavaid uusi hooldeasutusi väljastpoolt hooldekodu tulevate investeeringuteta pole võimalik rajada. Seda kinnitab ka erakapitalil Saare hooldekodu arendava Raimo Kullamaa kogemus, kuid mees on veendunud, et hooldekodu arendamine tasub end pikaajaliselt siiski ära. Vambola Sipelga sõnul on aga Eesti piisavalt väike riik, et hooldekodu kohtade vajadust võiks vaadelda riigi tervikust lähtudes. «On ju ainult hea, et kauni loodusega Lõuna-Eestisse on rajatud hulgaliselt hooldekodu kohti, mida on siinsete inimeste vajadustest tunduvalt rohkem. Tänu sellele leiavad endale tööd ka lagundatud põllumajandusest vabanenud inimesed,» rääkis Sipelgas. Tema kinnitusel tuleb riiki vaadelda tervikuna, iga maakond ju ei vaja endale oma elanike teenindamiseks ka sadamaid ja lennujaamu. Ja ainult nii püsib kogu Eesti areng tasakaalus ning inimesed saavad oma viimaseidki vanaduspäevi veeta ilusas ümbruses. Juba praegunegi kogemus näitab oma lähedastele hooldekodu kohta otsinuile, et kahtlemata on inimsõbralikumad need hooldekodud, mis on selleks ekstra ehitatud. Hooldusvõimalused Tartumaa lähiümbruses MTÜ Lustivere Hooldekodu • Kohti 70 • Vabu kohti ei ole • Koha maksumus 6500 krooni kuus Jõgeva sotsiaalkeskus Elukaar • Kohti 60 • Vabu kohti ei ole • Koha maksumus 6500–7500 krooni kuus olenevalt hooldusvajadusest Tabivere sotsiaalkeskus • Kohti 32 • Vabu kohti ei ole • Koha maksumus 3500 krooni kuus MTÜ Saare Hooldekeskus • Kohti 60 • Vabu kohti 15 • Koha maksumus 6100–6500 krooni kuus olenevalt hooldusvajadusest SA Aarike Hooldekeskus • Kohti 50 • Vabu kohti ei ole • Koha maksumus 6500 krooni kuus Hooldekodu Härmalõng • Kohti 45 • Vabu kohti ei ole • Koha maksumus 7000 krooni kuus SA Nõo Hooldekodu • Kohti 45 • Vabu kohti ei ole • Koha maksumus 7000 krooni kuus Peipsiveere Hooldusravikeskuse SA • Kohti 29 • Vabu kohti 2 • Koha maksumus 7000 krooni kuus Tartu hooldekodu • Kohti 114 • Vabu kohti ei ole, pärast juurdeehitise valmimist lisandub 56 kohta • Koha maksumus 8400 krooni kuus Uderna krooniliste haigete kodu • Kohti 50 • Vabu kohti ei ole • Koha maksumus 6700 krooni kuus SA Vaimse Tervise Hooldekeskus • Kohti 42 • Vabu kohti ei ole • Koha maksumus 7775–9000 krooni kuus olenevalt hooldusvajadusest Lõuna-Eesti hooldekeskus • Kohti 250 • Vabu kohti ei ole, sügisel valmib uus, 60 kohaga eluhoone • Koha maksumus 6830 krooni kuus Piigaste pansionaat • Kohti 12 • Vabu kohti alates märtsist 12 • Koha maksumus 7500 – 10 000 krooni kuus olenevalt toa suurusest ja elutingimustest |
Kõik tänased
