Järjest suurenev eakate hulk ning nõrgenevad peresidemed on põhjused,
miks hooldekodu kohtade järele on tekkinud ootamatult suur nõudlus.
«Meie põlvkond on harjunud üksi elama ning kui inimene on elanud 50 aastat vanematest eraldi, ei ole tal võimalust ja harjumust oma vanemaid äkki hooldama hakata,» nentis Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhataja Vambola Sipelgas.
Enamasti on inimeste elamistingimused kitsukesed ning eakas ema või isa sinna lihtsalt ei mahu.
«Ja mis mängib tegelikult kõige suuremat rolli – noorematel pole harjumust vanematega koos elada,» nentis ta.
Seetõttu on oma eaka pereliikme hooldekodusse paigutamine tema sõnul ainuõige lahendus – seal ei ole inimesel olmemuresid ning on võimalik eakaaslastega suhelda ja nõndaviisi üksindust vältida. Üksindus on aga eaka inimese üks suuremaid vaenlasi.
Ja kui üksindusele lisandub pereliikmete stress ja kurnatus, mis Piigaste pansionaadi juhataja Kersti Seeme sõnul lähedast pidevalt hooldades paratamatult tekib, on lugu hoopis hull.
Nii saavad pereliikmed jätkata oma tavapärast elu. «Ühiskonnale on kasulikum, kui töövõimelised inimesed jätkavad oma aktiivset eluviisi,» lausus Sipelgas. Ja kuigi hooldekodu koha maksumus võib tunduda kohati kallivõitu, osutub mõne pereliikme kojujäämine kokkuvõttes sellest kallimaks.
«Lisaks maksab ka südamerahu: kui pereliige on hoole all, ei pea tema pärast pidevalt muretsema,» lisas Piigaste pansionaadi juhataja. (TPM)
Kõik tänased
