| «Ka turuolukord on võrdne,» märkis Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhataja Vambola Sipelgas, kes seisab praegu Lõuna-Eestis tegutseva suurima hooldusasutuse eesotsas. Ta räägib sotsiaalministeeriumis 2004. aastal tehtud uurimusest, mille kohaselt aastaks 2015 peaks Eestis olema 7000 hooldekodu kohta. 2004. aasta lõpuga oli neid tema sõnul 3700. «Paraku ei ole ühiskonnas hooldusteenuste ostmiseks ka vaba raha – palgad küll tõusevad, kuid ikkagi on kaks kolmandikku meie hoolealustest kohalike omavalitsuste ülalpidamisel,» lausus ta. MTÜ Saare hooldekeskuse juhatuse liige Raimo Kullamaa julges koguni pakkuda, et kui Eestis on praegu hooldekodude järjekorras ligi 3000 klienti, on nendest maksujõulisi pelgalt tuhatkond. Ja seetõttu ei saa ka hooldekodukoha maksumus tõusta väga kõrgeks. Selleks, et hooldekodu suudaks end ära majandada, plaanivad mitmed hooldekodud hoopis laienemist. Ka Nõo hooldekodu unistab selle juhataja Ene Aruse sõnul juurdeehitusest. «Selleks, et hooldekodu end ka majanduslikus mõttes majandaks, on vaja vähemalt 50 hoolealust,» kinnitavad nii Sipelgas kui Arus. Nõo hooldekodus on hetkel aga vaid 45 kohta ning kohasoovijatest ukse taga järjekord ootamas. Vambola Sipelga sõnul on aga Eesti piisavalt väike riik, et hooldekodu kohtade vajadust võiks vaadelda riigi tervikust lähtudes: «On ju ainult hea, et kauni loodusega Lõuna-Eestisse on rajatud hulgaliselt hooldekodukohti, mida on siinsete inimeste vajadustest tunduvalt rohkem. Tänu sellele leiavad endale tööd ka lagundatud põllumajandusest vabanenud inimesed.» Tema kinnitusel tuleb riiki vaadelda tervikuna, sest ka iga maakond ei vaja endale oma elanike teenindamiseks sadamaid ja lennujaamu. Pikemalt loe hooldekodude muredest ning põhjustest, miks nõudlus hooldekodu kohtade järgi järjest kasvab homsest Tartu Postimehest. |
Kõik tänased
