Uuring «Eesti naiste tervis» viidi läbi 2672 eesti või vene keelt emakeelena kõneleva Eesti naise hulgas vanuses 16–44 aastat. Tartu Ülikooli naistekliiniku naistearsti Kai Pardi (pildil) sõnul oli naiste hulk, kes vastasid, et on kogenud vägivalda, muret tekitavalt suur. «Samas aitavad sellised uuringutulemused teadvustada, et seksuaalvägivalla probleem on olemas ja kui julgetakse vägivallast rääkida, siis saab juba ka abi otsima ja pakkuma hakata,» rääkis ta. Naistearstide kogemusel on viimasel ajal seksuaalvägivalla järgselt hakatud nende poole pöörduma mõnevõrra rohkem kui varem. Noored teadlikumad Uuringust tulevad selgelt välja positiivsed nihked nooremate naiste seksuaaltervise näitajate osas. Kai Part tõi uuringu positiivseimatest tulemustest välja selle, et aastate jooksul on üha enam hakatud koolist seksuaalharidust saama ning esmases vahekorras on paranenud kondoomi ja teiste rasestumisvastaste vahendite kasutamine. «Tundub ka, et noorematele naistele ei ole naistearsti külastamine enam nii suur stress,» ütles Part. «Kolmveerandile noorema vanuserühma vastajatele oli esimene naistearstil käik väga positiivne või pigem positiivne kogemus.» Ligi pooled vastajad peavad kooli seksuaalharidust siiski ebapiisavaks ja vene emakeelega vastajatest kolmandik pole seda saanud. Vähem kriitikat Uuringu põhjal on naised enam rahul rasestumisvastase nõustamise ja veidi vähem viljatusega seotud teenustega. Enim pöördutakse naistenõuandlasse, kuid suur osa noortest eelistab minna noorte nõustamiskeskustesse. Pardi sõnul üllatas mõnevõrra, et enamik vastanutest olid raseduse, rasestumisvastase nõuande ja viljatusega seotud tervishoiuteenustega rahul. «Rohkem oleme harjunud kuulma kriitikat nende teenuste suhtes ja vähem positiivset tagasisidet,» nentis ta. Lapsesaamist mõjutavad uuringu põhjal kõige enam isiklikud ja paarisuhtega seotud ning majanduslikud põhjused. Vaid 1,5% tuhandest sellele küsimusele vastanud naisest tõi järgmise lapse saamise motiivina välja Eesti rahva arvu vähenemise. |
Kõik tänased
