Küll aga kerkib endiste ratsutamisväljakute kohale jõe äärde Hipodroomi elurajoon, mille krundi keskmine ruutmeetrihind on tuhat krooni. Parimast äriplaanist ja investeerimiskohustusest kõneldes erastati üheksakümnendatel aastatel nii mõnigi ettevõte odavmüügi korras. Ometi on raske uskuda, et investeeringulubaduste ja äriplaaniga lehvitades müüs Andrus Ansipi linnavalitsus alles 2001. aastal Ihaste ratsabaasi. Parim ostupakkumine oli toona tervelt miljoni krooni jagu suurem kui Põlva kandi firma Kagureis 1,5 miljoni kroonine pakkumine, ometi eelistas linnavalitsus Kagureisi. See, et konkursil võidutses odavam pakkumine, on sama juhuslik kui fakt, et võidutseja oli reformierakondlane. Õnn ei peitu rahas Ratsabaas ei läinud lihtsalt oksjonile, linn korraldas eelläbirääkimistega pakkumise, sest, nagu ütles tollane linnapea Ansip, nõnda leidvat keskusele kindlasti usaldusväärse ostja. Siis ei minevat see näiteks kinnisvarafirmale, keda huvitab vaid mõnekümne hektari suurune maalapp Ihastes. Lisatingimuste täitmine ehk siis ratsabaasi säilimine oli reformierakonna poliitikute väitel linnale müügihinnast olulisem. Nagu teatas toona abilinnapea Hannes Astok, praegune Tartu linnavolikogu aseesimees, olevat Kagureisi äriplaan kõige paremini läbi mõeldud. Kagureis lubas baasi investeerida 8 miljonit krooni, parima pakkumise teinud Vidrike Tall aga 6-7 miljonit. Tegelikult jagasid kinnisvaraarendajad Postimehele teadaolevalt ratsabaasi maid juba enne, kui müügileping oli allkirjad saanud. Aivar Tuulbergi ja Raivo Ranna ehituskontserni kuuluva kinnisvaraarendusfirma Vallikraavi Kinnisvara esindajad suhtlesid lisaks Kagureisile enne konkurssi veel teistegi ratsaala ettevõtjatega, sest linn eeldas ostjalt ratsaspordialast kogemust. Seda Tuulbergil ja Rannal ilmselt polnud. Kagureisi omanikul, kauaaegsel oravaparteilasel ja praegugi riigikokku kandideerival Margus Timmol oli aga kogemus olemas. Vähem kui kaks aastat pärast erastamist müüs Timmo Kagureis ratsabaasi koos selle juurde erastatud maaga maha kahele firmale. Tartu linn lubas oma korraldusega võõrandada kaks Ihastes asuvat krunti kogupinnaga üle 34 hektari, millest Ranna ja Tuulbergi Vallikraavi Kinnisvara sai umbes kaks kolmandikku. Ratsabaas koos kümmekonna hektari maaga jäi kaardifirmaga E.O. Map seotud Jüri Pärniku ja Märt Riisbergi firmale Lignotoc. Maale algatati detailplaneering, mis nägi ette 133 väikeelamukrunti. Ja – mis parata, elamuarenduse alla olid määratud jääma ka kaks ratsutamisväljakut. Kui linnavolikogus vaieldi detailplaneeringu kehtestamise üle, kinnitas abilinnapea Anto Ili, et enne tulevasele elurajoonile ehituslube ei anta, kui ehituse alla jäävate ratsutamisväljakute asemele on rajatud uued. Ometi sai Vallikraavi Kinnisvara oma elurajooni arendama hakata 2005. aastal, ehkki üks lubatud asendusväljakust sai murukatte alles mullu. Mida siis kujutab endast Ihaste ratsabaas 2007. aastal? Selle osanik Jüri Pärnik on täitnud tähtsaima omaaegse ostulepinguga võetud kohustuse: säilitada ratsutamistegevus vähemalt kümne aasta jooksul pärast erastamist. Tallipidamine Ratsabaasis on hoiul 45 hobust ja lapsed käivad seal ratsutamist õppimas. Pärnik kinnitab, et tal ei ole kavatsust veel hobustele kopliteks jäänud kümmet hektarit jõeäärset maad elamuarendusele ohverdada. Ratsutamisala asjatundjad teevad aga vahet ratsaspordil ja tallipidamisel. Praegune Eesti ratsaspordiliidu peasekretär, samuti erastamiskonkursil osalenud Siim Nõmmoja ütleb, et Ihaste ratsabaas on praegu oma hiilgeaegade hale vari. Nõmmoja kinnitusel jäi eramuarenduse alla kaks võistlusväljakut, mille asendus on kehvapoolne. «Need olid suhteliselt kapitaalsed ehitised, mille all olid loomulikult ka drenaa˛id,» räägib ta. «Isegi kui mõõtmetelt on need elamuehituse alla jäänud ratsaväljakud kuhugi sinna tallide külje alla ümber istutatud, ei ole enam ruumi ega õigeid tingimusi võistluste läbiviimiseks.» Nõmmoja kinnitusel võib ratsaspordikeskuse praegust olukorda jälgides öelda, et selle Kagureisile erastamine oli viga. «Seal ei ole pärast erastamist toimunud ühtki laiema mastaabiga võistlust – kui üks Palladium Cupi etapp välja arvata.» 1993. aastal peeti Ihastes esimene maailmakarikaetapp Eestis, selliseid etappe võinuks seal Nõmmoja hinnangul edaspidigi toimuda. Ratsamaailma kaardile Mida head Kagureis siis linnale lubas, et sai ratsabaasi kätte suurimast pakkumisest miljon krooni odavamalt? Suurejoonelises kavas lubati 3000-4000 pealtvaatajaga galopivõistlusi, ööbimiskohti, toitlustuskohta ning suisa kõrgharidusliku ratsutamiseriala käivitamist, lisaks võistlusplatside ning lausa tribüünide väljaehitamist. «Eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata eelkõige maailmatasemel võistluste organiseerimisele,» seisab kavas. Nõmmoja kinnitab, et midagi sellist ei ole tehtud. Omal ajal abilinnapeana erastamist juhtinud Hannes Astok on aga jätkuvalt veendunud, et ratsabaasi miljon krooni soodsam müük Kagureisile oli õige samm.
> Loe edasi |
