| |
|
 |
Werol Tehased on kavandatavast tööstuspargist huvitatud peamiselt sinna veetava raudtee tõttu. Weroli tootmisosakonna juhataja Esko Lehtpuu selja taha jäävad Weroli laienemist võimaldavad vabad maad.
Foto: Sille Annuk |
|
Tööstuspark kaotab Jõgevalt kaubarongid
(2)
12.01.2006 00:01
Martin Pau, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Jõgeva valda Painkülla kavandatav tööstuspark, mille
infravõrgu loomiseks loodab maavalitsus saada tulevaks aastaks kümneid miljoneid
Euroopa Liidu abi, peaks andma viie aasta pärast tööd 200
inimesele.
Tööstusparki on tulemas näiteks puiduhiid Stora Enso ja biodiislikütuse tootmist kavandav Atko Grupp. Tartu lähedale rajatavaist tehno- ja tööstusparkidest eristab Painküla see, et sealsed kommunikatsioonid valmivad firmade vajaduste järgi, mitte et firmad peaksid etteantud kruntidele sobituma. Tuleva nädala lõpuks loodab Jõgeva maavalitsus anda riigihangete ametile üle materjalid tööstuspargi ala tehnovõrkude projekteerimiskonkursi väljakuulutamiseks. Projekti eest tasumiseks on Phare EBI 2003 projektist juba saadud ligi 1,5 miljonit krooni. Jõgeva maavalitsuse nõunik Vahur Kukk usub, et juuliks on projekteerimine lõpul ning enne aastavahetust saab esitatud Euroopa Liidu abifondidele taotlus tööstuspargi teede, valgustuse, vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustiku ning side- ja elektrikaablite ehituse rahastamiseks. «Infrastruktuuri valmisehitamine 2007. aastal on tõenäoline, sest see võtab ilmselt vaid mõne kuu,» nentis Kukk. «Kui kiiresti suudavad parki tulevad ettevõtted oma kompleksid valmis ehitada ja tootmise käivitada, sõltub juba neist. Ilmselt on see 2008.» Kulu 50 miljonit Vahur Kuke sõnul on kümne hektari suuruse tööstuspargi kaablite, torude ja teede kogumaksumuseks rehkendatud vähemalt 50 miljonit krooni. Sellest 30 miljonit või enam kulub neljast rööpapaarist koosneva haruraudtee vedamiseks Jõgeva linna. «Haruraudtee teenindaks tööstusparki, kuid tähendaks ka kaubajaama linnast väljakolimist,» selgitas Kukk. «Praegu takistavad Jõgeval seisvad kaubarongid oluliselt inimeste liikumist, tulevikus näeks neid linnas vaid läbisõidul.» Lisaks Stora Ensole, Atko Grupile ja Eesti Raudteele on tänase seisuga Painkülla ihkamas inimtoiduks kõlblike valkude tootmist kavandav Baltimere Invest ning graniitkivitooteid valmistav ISCG. Tööstuspargi piirinaaber Werol Tehased seostab tulevase raudteega rapsiõli tootmise laiendamist. Werol Tehaste juhatuse liikme Robert Närska sõnul on raudteeta mõeldamatu kavandada tehase laiendamist ning rapsiseemne ulatusliku impordi alustamist. Praegu töötleb Werol aastas 72 000 tonni rapsiseemet, mis Närska kinnitusel on jooksval majandusaastal viimse kiloni eestimaine. Olemasolevais hooneis saaks õlipresse välja vahetades kasvatada selle koguse 150 000 tonnini. «See kogus eeldab kindlasti raudteed, sest nii palju rapsiseemet ei saa me Eesti rapsikasvatajate käest osta täna ega veel hommegi,» selgitas Närska. Werolil on maad varuks Kuus aastat tagasi käivitunud Werolis, kus saab praegu tööd ligi 60 inimest, on segased ajad. Kuigi tehas töötab täisvõimsusel ja teenib jooksvat kasumit, on Jõgeva maakohus algatanud ASi Biodiesel 140 miljoni kroonise nõude alusel Weroli pankrotimenetluse. Samal ajal püüab põllumajandusministeerium müüa talle kuuluvat enam kui 98 protsenti Weroli aktsiatest. Robert Närska tõdes, et Werolil on väga avar laienemisruum, sest talle kuuluvast ligi 20 hektarist maast on praegu kasutatud alla poole. «Vaba maa kasutamise või müügi üle ei taha ma täna spekuleerida, sest ma ei saa prognoosida Weroli uue võimaliku omaniku kavasid,» lausus Närska.
|
