Kevadised ilmad hakkavad kiiresti kulutama veekogusid katvat jääkihti ning veekogudele minek ei pruugi olla enam turvaline. Päästeamet palub inimestel hoiduda nõrgale jääle minekust.
Soojalaine muudab jäälemineku kiiresti ohtlikuks
12. aprill 2013, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti teatel kannab inimest üldjuhul juba 10cm paks jääkiht, kuid sulaga tekib vaba vesi, mis hakkab otsima teed läbi jää. See muudab aga jää väga hapraks ning vesi jää all võib mõne inimese jaoks olla tapvalt külm.
Eriti õhukeseks on muutunud jää sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades, lisab ameti teade. Samuti on jõgedes jää alati nõrgem kui järves või tiigis. Kevadel võivad jääolud muutuda lausa tundidega – hommikul ületatud jõe- või järvejää ei pruugi õhtul inimest enam kanda.
Eriti kipub jää põnevust pakkuma lastele, kes ohtusid ei taju. Päästeamet palub lapsevanematel vältida veekogude läheduses laste jätmist järelvalveta. Samuti tuleks võsukestele selgitada jääle mineku ohtusid. Traagilise lõpuga jääst läbivajumisi on juhtunud kahjuks igal aastal.
Veel tänavu veebruaris kukkus Viljandimaal läbi tiigijää 7-aastane poiss, kes uppus.
Ka kalameestel tuleb reaalselt hinnata õrna jääga seotud ohtusid. Jääst läbi vajumisel võib inimene uppuda vaatamata ujumisoskusele, sest külm vesi halvab tegevusvõime mõne minutiga. Jäisesse vette kukkudes võib täiskasvanud inimene kaotada teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja vanemad inimesed veelgi kiiremini. Väga oluline on, et jäässe tehtud kalastamisaugud on selgelt ja kaugele nähtavalt märgistatud!
Ohtlikku olukorda märgates tuleb paluda jääl viibijatel sealt kohe lahkuda ja juhtunust teatada hädaabinumbril 112.