/nginx/o/2012/02/03/939082t1hf764.jpg)
Seni on tuuleparke kavandatud rohkem mere äärde, kuid tasapisi otsivad ettevõtjad tuulest elektri jahvatamise võimalusi ka sisemaal. Soovid põrkuvad aga keskkonnakaitsega, sest head paigad asuvad tähtsate linnualade naabruses.
Elektrituulikud pressivad sisemaale
6. aprill 2013, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks ettevõtja, kes soovib oma majapidamise tarvis püsti panna väikese Järvamaal Koerus toodetava 20-kilovatise võimsusega elektrituuliku, on Haaslava valla talunik Tõnu Ojamaa. Lisaelektrit vajab ta valgustuseks, kuid tuuliku toodangut saaks kasutada majapidamises mujalgi.
Haaslava vallavalitsus ja lennuamet andsid kuni 26 meetri kõrgusele ulatuva seadme püstitamiseks rohelise tule, kuid keskkonnaamet mitte.
Linnud ohus
Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialisti Mariliis Märtsoni kinnitusel asub Ojamaa krundile väga lähedal üleeuroopalise tähtsusega lindude rände- ja pesitsusala Aardla polder. Ehkki tuulik, mida Ojamaa soovib, on väike, asub see otse 40 000 rändava hane lennukoridoris, selgitas Märtson. «Peame enne uurima, kuidas linnud tuulikute lähedal käituvad. Eestis pole seda seni tehtud.»
«Suur mänd kasvab 30-meetriseks. Puudele linnud pihta ei lenda,» tõdes Ojamaa, kes on tuuliku mõttest tasapisi juba loobumas.
Märtsoni sõnul pole amet kindlasti vastu alternatiivsetele energiatootmisviisidele, ent küsimus on, kus ja kuidas seda teha. Muu maailma kogemused näitavad, et vee- ja röövlinnud leiavad aeg-ajalt tuulikulabade vahel oma otsa.
Märtson pakkus välja, et tuuleparkide kohta võiks iga maakond teha oma teemaplaneeringu koos uuringutega. Siis oleks täpselt selge, kuhu võib generaatori püsti panna ja kuhu mitte.
Vahetult Natura ala kõrvale tuulegeneraatori püstitamine võib aga nurjata terve kaitse-eesmärgi, selgitas ta. Üleeuroopalise tähtsusega rohealadel pesitsevaid ja peatuvaid liike ei saa ohtu seada. Liiatigi tuleb Eestil Natura aladel tehtavast pidevalt aru anda Euroopa Komisjonile. «Kui lubame ühe tuuliku, loob see pretsedendi ning peagi tekib tahtjaid juurde,» ütles Märtson.
Peipsi äärde kõrgem
Märksa kõrgema, umbes 50 meetrini ulatuva elektrituuliku püstitamise võimalusi on keskkonnaametilt uuritud Alatskivi vallast Lahepera külast. Ka seal asub generaatori potentsiaalne krunt otse tähtsa veelindude, eriti luikede peatus- ja pesitsuspaiga läheduses, Peipsi ja Lahepera järve naabruses.
Seegi idee sai esialgu eitava vastuse, sest keskkonnamõjude hindamist ja lindude seiret ei ole tehtud. Alatskivi vallavanema Andu Tõrva sõnutsi ei ole omavalitsuse poole keegi sellise sooviga pöördunud.
Peipsi järve äärde on soovinud tuulikut püstitada ka Jõgevamaal Kasepää vallas kurgikasvatusega tegelev Marten Viik, kuid Kasepää vallavanema Jüri Vooderi kinnitusel ei ole ettevõtja ehitusasju viimasel ajal edasi ajanud.