Geenivaramul käes juba 35 000 doonori andmed

Iga geenidoonor annab veenist umbes 50 milliliitrit verd, millest eraldatakse DNA. Pärilikkusaine DNA on lahuses silmaga nähtav – too väike klombike seal katseklaasis. Iga DNA molekul koosneb aga kahest pikast ahelast, mida ühendavad vesiniksidemed ja mis on teineteise ümber keerdunud. Geen on sellest molekulist väike osa. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmebaas kasvab heas tempos ning inimest huvi on jätkuvalt suur. Eile  liitus geenivaramuga 35 000. geenidoonor.

Kogutud andmekogu on muutumas väga oluliseks teaduslikku analüüsi võimaldavaks andmemassiiviks, sisaldades ligi 3,5 protsendi Eesti täiskasvanud elanike geene, edastas geenivaramu teabejuht Annely Allik.

«Eriliselt on oodatud just meesterahvaid ja naised alates 55-eluaastast, et viia varamu andmebaas võimalikult täpsesse vastavusse Eesti rahvastiku vanuselise ja soolise struktuuriga,» märkis Allik.

Kogutud andmestik avab uusi võimalusi mitmete bioloogia ja arstiteaduse alade nagu geneetika, epidemioloogia, süsteemibioloogia jne. arenguks, mis vajavad suuremahulisi andmebaase. See aga omakorda võimaldab suurendada Eesti tuntust ja nähtavust teadusriigina Euroopas ja mujal ning avab uusi võimalusi meie teadlastele.

Geenivaramuga on endiselt oodatud liituma kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Need 35 000 inimest, kes on siiani oma tervise- ja sugupuu andmed teadusuuringuteks loovutanud, on lisaks oma isikliku tervise analüüsile loonud seeläbi ka eeldused oma järeltulijate tervemaks eluks.