Tänavakunstnik kaunistas raamatukogu ees pingid

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks tsitaadile A. H. Tammsaare «Tõe ja õiguse» neljandast osast on ühe pingi seljatoel kujutatud kirjanik ise koos suitsetava poetessi Lydia Koidulaga ning taluelule peale tungiv suurlinn oma mitmekümnekorruseliste majadega.
Lisaks tsitaadile A. H. Tammsaare «Tõe ja õiguse» neljandast osast on ühe pingi seljatoel kujutatud kirjanik ise koos suitsetava poetessi Lydia Koidulaga ning taluelule peale tungiv suurlinn oma mitmekümnekorruseliste majadega. Foto: Kristjan Teedema

Tartu linnaraamatukogu saab oma ajalugu arvestada Emajõelinna esimesest avalikust raamatukogust, mis avati 100 aastat tagasi. Sajandivanune asutus on hingelt aga noor. Seda näitab muu hulgas tema hoolimine noorest kunstist.

Eelmisel nädalal kattusid neli istepinki, mis seisavad raamatukogu peahoone ees lageda taeva all, tänavakunstnik Edward von Lõnguse käe läbi maalingutega.

Praeguseni ei ole raamatukogu neid taas üle võõbanud. Niisiis saab vahest tänagi vaadata, mida noor kunstnik on seljatugedele šabloonitehnikas kujutanud.

Pikkade piltide aluseks on illustratsioonid raamatutest. On ka tsitaate von Lõnguse varasematest grafititest, näiteks raha kerjav koondatud A. H. Tammsaare ning suitsetav ja elu hammasrataste vahele jäänud Lydia Koidula. Ühe pingi seljatoel on muu hulgas Anonymouse mask, mille kasutamine levis laiemalt mullu veebruaris ACTA-vastaste protestide ajal.

Pinkidel ja trepikoja seinal

Von Lõngus tunnistas Tartu Postimehele oma kirjandushuvi ning vastas ka küsimusele, milles seisneb tema meelest linnaraamatukogu peamine tähtsus. «Ma arvan, et info kuulub rahvale,» ütles ta vastuseks. «Kõik meetodid selle idee rakendamiseks on kiiduväärsed.»

Nädalavahetusel on raamatukogu suletud uste taga tegutsenud Tartu Kõrgema Kunstikooli esimese kursuse tudengid, kellest on trepikoja seinale jäänud värvikirevad raamatuseljad. Neid on paarkümmend, «Kalevipojast» Puškini «Jevgeni Oneginini».

Linnaraamatukogu sajanda aastapäeva sündmusi on kavas 12. aprillini.

Täna kell 16 avatakse teisel korrusel raamatunäitused «Kirjanikud soovitavad» ja «Saja-aastased raamatud meie raamatukogus» ning Ago Teedema maalide näitus «Mask ja Mäng» kahel korrusel.

Kell 17.30 algab Annelinna raamatukogus (Kaunase pst 23) vestlusõhtu inimõigustest ja ökoriigist Silver Meikari ning Roy Strideri osalusel.

Kava 12. aprillini

Kolmapäeval kell 11 kohtub lugejatega Karlova-Ropka raamatukogus (Tehase 16) ja kell 13 Tammelinna raamatukogus (Suur kaar 56) lastekirjanik Ilmar Tomusk.

Kell 13 astub aga linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5) väikeste lugejate ette Saksa lastekirjanduse staar Paul Maar.

Aastapäevaürituste üksikasjaline kava on avaldatud veebilehel www.luts.ee.

Sajand tagasi

• 23. oktoobril 1912 asutasid Tartu üliõpilased, haritlased ja ametiühingud Tartu Rahvaraamatukogu Seltsi.

• 7. aprillil 1913 avas selts Tartu esimese avaliku raamatukogu peaaegu 2000 annetatud raamatuga aadressil Raatuse 16.

• Sajanditagust sündmust tähistab Oskar Lutsu Tartu linnaraamatukogu eilsest kuni 12. aprillini.

Allikas: linnaraamatukogu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles