Tartu lipumeistrid näitavad eeskuju. Ehkki seadus ei käsi emakeelepäeval, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, sinimustvalget heisata, lehvib see homme kindlasti Tameo kontori ees kaheksameetrises mastis.
Lipumeistrid annavad emakeelepäeval eeskuju
13. märts 2013, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mitte Tartu suurim, siis üks linna suurimaid lippe võib ilutseda emakeelepäeval ühel Raudtee tänava eramukrundil. Sinna on Tameo paigaldanud 16-meetrise masti, mille külge passib ligi nelja meetri pikkune ning kahe ja poole meetri laiune lipp.
«Eks meil löö ikka professionaalne kretinism välja, kui lipupäevadel linnas liigume,» tunnistas Tameo tootmisjuht Sirje Peiker. «Kui tühje lipumaste tähele paneme, saadame ikka hinnapakkumise,» lisas firma arendusjuht Silja Plank.
Nii Peiker kui Plank nentisid, et Tartu jume võiks tähtpäevadel olla palju sinimustvalgem – rahvuslipp on tavaliselt heisatud ehk vaid ühel kolmandikul majadest. Nende seas, mis heisatud, kipub olema paljuvõitu kulunud ja määrdunud lippe.
Eesti taasiseseisvumise eel ja järel olid kasutusel peamiselt puuvillased lipud, mis määrdusid, pleekisid ja hakkasid rebenema mitu kordi kiiremini kui umbes viisteist aastat tagasi laiatarbekaubaks saanud polüesterlipud.
Inimese eluaega need lipud küll ei kesta, aga kümmekond aastat ikka.
Iga päev maste ehtivad viirud ja vimplid paraku suurt üle aasta vastu ei pea, nentis Silja Plank. Pleegivad ära, rebenevad lõhki. «Neid, kes on harjunud viiru või vimplit alaliselt mastis hoidma ja regulaarselt uut ostma tulevad, on juba päris palju,» rõõmustas Peiker.
Peamiselt hoopis elektrikaupade äri ajava Tameo käibest moodustavad lipud, lipumastid ja siiditrükk vaid mõne protsendi. Eelmisel aastal kujunes lipuosakonna käibeks siiski üle 200 000 euro ning Silja Plangi sõnul on mindud pärast masu taas vaikselt, kuid kindlalt ülesmäge.
«Rohkem lipuostjaid hakkab käima ikka enne vabariigi aastapäeva ja võidupüha, aga üldjuhul müüme iga päev vähemalt ühe lipu,» lisas Plank.
Suurima lipumüügitehingu tegi Tameo 2009. aastal, kui möödus 125 aastat sinimustvalge pühitsemisest Otepää kirikus ning riigikantselei ostis laulu- ja tantsupeolistele kinkimiseks korraga 1300 majalipu mõõdus standardlippu.
Viir ja vimpel
• Lipukaupmehed müüvad peale sinimustvalgete mastilippude ka rahvusvärvides mastivimpleid ja -viire. «Eesti keele seletav sõnaraamat» ning «Eesti õigekeelsussõnaraamat» annavad nimisõna viir üheks tähenduseks «pikk kitsas vimpel».
• Lipukaupmehed ei pane aga vimplit ja viiru ühte patta, kuigi kujult on need identsed. Nimelt kinnitub viir mastinöörile kahest punktist nagu lippki ning langeb tuulevaikusega alla kergelt lokkides. Vimpel kinnitub masti ühest punktist ja langeb tuuletuses sirgelt.
Allikad: Tameo, sõnastikud