«Eks meid ikka visati välja, peeti varasteks ja ähvardati politseiga,» kirjeldas treffnerist Karl Haljasmets Karlova asumit ja elanikke uuriva töö valmimist. Haljasmets oli üks, kes sai preemia riiklikul õpilastööde konkursil.
Treffneristid tegid Karlovast uurimuse
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
8. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval anti kätte preemiad 2009. aasta parimate õpilastööde autoritele ja nende juhendajaile. Hugo Treffneri gümnaasiumist (HTG) tõid kahe töö eest preemia kolm õpilast.
Gümnaasiumisastmes sai esikoha HTG abiturient Riinu Ots, kes uuris suitsujoa termilise tõusu mõju õhusaaste leviku arvutusele. Teise preemia said treffneristid Karl Haljasmets ja Ants Siim töö «Karlova asundus ja selle liitumine Tartu linnaga» eest.
«Alates eelmise aasta septembrist hakkasime uste taga käima küsimusega, kas oskate äkki midagi Karlova linnaosa kohta rääkida,» rääkis Haljasmets uurimistöö tegemisest. Ühe osana uurimusest töötasid poisid arhiivimaterjalidega, teise osana kogusid Karlova elanikelt pärimust.
Karlovaga seotud jutustused filmisid poisid üles ning DVD 10 tunni mälestustega on praeguse töö üks osa. Noormehed vestlesid umbes saja inimesega. «Kõigilt meile olulist informatsiooni ei saanudki, nii et salvestasime intervjuud 12 inimesega,» ütles Siim.
Seik Tartu rahust
Poiste endi jaoks võtab Karlova võlu kokku selle haruldus Põhja-Euroopas. «See on säilinud homogeenne terviklik puitasum, mille sarnaseid ei leidu mitte kuskil mujal Euroopas,» tsiteeris Haljasmets linnaplaneerija Mart Hiobit. «Karlova miljöö on inimesed, kes hindavad puitmaju. Eks me proovisime neid ka leida,» täiendas Siim.
Poistele meenus ühe informandi muhe lugu Pargi tänava sauna kohta. «Ta rääkis meile, kuidas seal saunas käisid Tartu rahulepingu sõlmijad Poska, Joffe ja teised, võeti napsu ja arutati nii mõnigi lepingu punkt eestlastele soodsamaks,» meenutas Siim.
Noormehed loodavad vargsi, et töö leiab tunnustust ka riiklikul ajaloo-olümpiaadil, sest viis parimat olumpiaaditööd tagavad autoritele riigieelarvelise koha Tartu Ülikooli ükskõik millisel erialal. Siim ja Haljasmets pole veel otsustanud, kas tegeleda edasi ajalooga või valida ülikoolis erialaks riigiteadused.
Mõlemal on aga soov Karlova-teemalise uurimistööga edasi minna. «Materjali on lihtsalt nii palju ja ka inimesi, keda intervjueerida,» rääkis Haljasmets. Poiste sõnul jääb neil aga puudu kogemusest ja akadeemilisest juhendamisest, mida loodetakse leida ülikoolist.
Poolsada tööd
Õpilastööde konkurss on toimunud kaheksal aastal. Tänavu oli 50 tööd.
Konkursile esitatud tööd jagunesid pooleks reaal- ja loodus- ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahel.
«Noored uurivad eelkõige teemasid, mis on neile endale olulised ja aktuaalsed,» ütles SA Archimedes teaduse populariseerimise üksuse assistent Liina Saar. Ta lisas, et uuritud on katlakivi tekke vähendamise võimalusi, õpilaste suhtumist seksuaalvähemustesse ja gümnaasiumi sisseastumiskatsete vajalikkust.
Parimate tööde autoritele ja juhendajatele jagati preemiatena välja 175 000 krooni. Haljasmets ja Siim said riigipreemiale lisaks ka veel Eesti noorte teadlaste akadeemia eripreemia.
Gümnasistide preemiaid
I preemia (17 000 kr)
• Kristina Aare (Narva humanitaargümnaasium), «Mullabakteri Pseudo-monas putida fenoolitaluvust mõjutavad tegurid»
• Riinu Ots (HTG), «Suitsujoa termilise tõusu mõju õhusaaste leviku arvutusele põlevkivielektrijaamade näitel»
II preemia (12 000 kr)
• Ants Siim ja Karl Haljasmets (HTG), «Karlova asundus ja selle liitumine Tartu linnaga»
• Kaspar Märtens (Tallinna reaalkool), «Gümnaasiumi sisseastumiskatsete vajalikkusest Tallinna inglise kolledži, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli ühiskatsete matemaatika testi põhjal»