Põltsamaa rahvas käis heakorraalasel rattareidil

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põltsamaa loss ja selle ümbrus on Kesk-Eesti üks olulisemaid turismimagneteid. Kohaliku omavalitsuse töötajad teadvustasid heakorraalase rattamatka käigus vajadust lossi ümbrus korras hoida. Pildil professor Juhan Maiste ja mõisahuvilised Põltsamaa lossis.
Põltsamaa loss ja selle ümbrus on Kesk-Eesti üks olulisemaid turismimagneteid. Kohaliku omavalitsuse töötajad teadvustasid heakorraalase rattamatka käigus vajadust lossi ümbrus korras hoida. Pildil professor Juhan Maiste ja mõisahuvilised Põltsamaa lossis. Foto: Ove Maidla.

Igakevadise traditsiooni kohaselt pedaalisid Põltsamaa linnavolikogu keskkonna-, heakorra- ja korrakaitsekomisjoni liimed ka tänavu piirkonna probleemsemate objektide juurde, et tutvuda aasta jooksul muutunud olukorraga ning langetada otsuseid.


Komisjoni liikmed tõdesid, et üheks silmariivamaks objektiks on keset Põltsamaa linna lossihoovi naabruses paiknev lagunenud plankaed, edastas Jõgevamaa ajakirjanik Jaan Lukas.



Kuue kilomeetri pikkuse jalgrattasõidu eestvedaja linnavolikogu liige Margi Ein märkis, et Tallinna maantee lossikompleksi vastas asuv plankaed vajaks kiiresti uuendamist.



«Lossihoov on üks külastavamaid turismiobjekte mitte ainult Põltsamaal vaid kogu Kesk-Eestis. Seda asjaolu arvestades vajaks ebaesteetiliselt mõjuv plankaed kiiret korda tegemist,» rääkis Ein. Eraomanduses olevad hooned plankaia taga kuulusid kunagi Uue-Põltsamaa mõisale.



Ühe probleemina avastati, et suurtest puud murendavad Uue-Põltsamaa mõisa maakivist müüri.



«Esmalt tulekski välja selgitada, millised puud kõige rohkem lagunemist põhjustavad ja lähtudes sellest otsustada puude eemaldamine,» leidis Ein.



Ringkäik viis ratturid ka Saksa suruaiale, kus leiti, et selle väravahoone ja kabelihoone vajaksid muinsuskaitse alla võtmist ja restureerimist.



Jalgrattasõit lõppes mõttevahetusega kauaaegse kooliõpetaja Paul Pedoste rajatud koduaias, kus kunagi on sidrunipuul isegi sidrunid valminud. Bioloogiaõpetaja Paul Pedoste on ka 1925.aastal ajaloolise väärtusega kooli botaanikaaia rajaja.



Keskkonna-, heakorra- ja korrakaitsekomisjon käis jalgrattareidil 10. aprillist 20 maini Põltsamaal vältava heakorrakuu raames.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles