Erkki Bahovski: Euroopa kodanikud, mõelge kaasa!

Erkki Bahovski
, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabenõunik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja Euroopa Liidu lipp.
Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Euroopa Liidu kohta on pidevalt räägitud, kui oluline on kriisist välja tulla. Vähem on räägitud aga sellest, kuhu peaks siis välja tulema. On ju selge, et kriisieelne olukord ei taastu ja Euroopa Liit peab uuenema. ELi majanduse ja rahanduse parandamiseks on ette võetud palju samme, kuid see omakorda tekitab küsimuse, kelle käes on parasjagu võim.

Euroopa ajalugu ütleb, et võim on alati mingit viisi olnud (vähemalt osaliselt) kodanike käes.

1215. aastal nägi Inglismaal ilmavalgust Magna Charta, selle järgi pidi kuningas John võimu jagama ülikutega, kellele garanteeriti kindlad vabadused. Sealtpeale ongi arenenud kodanikuõiguste idee, seda hoolimata vahepealsest absoluutsest monarhiast või paavstivõimust. Isegi võimu saamine jumalalt ei tähendanud kodanike õiguste porri tallamist.

Euroopa õiguskultuuri lahutamatu osa on olnud despotismi vältimine, mille põhiretseptiks on olnud võimu andmine kodanikele. Euroopa Liit, mis algas eliidi projektina, on jõudmas järku, kus liidu pädevuste laienemine tähendab ka võimubaasi laiendamist. See aga saab sündida üksnes kodanikke kaasates, sest nii sünnibki paljuräägitud legitiimsus.

Sestap ongi käesolev aasta kuulutatud Euroopa kodaniku aastaks. See pole üksnes sõnakõlks, sest nii Eestis kui mujal tugevnevad hääled, mille järgi tuleks mitmeid Euroopa Liidu juhte ametisse valida otse.

Seni valitakse otse Euroopa Parlamenti, kuid suurema läbipaistvuse saavutamiseks on kõneldud ka Euroopa Komisjoni presidendi või Euroopa Ülemkogu eesistuja valimisest. Või nende ametikohtade ühendamisest. Samuti on Euroopa Liidu puhul räägitud kahekojalise parlamendi võimalikkusest.

Lisaks annab Lissaboni leping võimaluse rahvaalgatuseks, mis tähendab, et miljoni allkirjaga seaduseelnõu läheb Euroopa Komisjoni ette ja sellega tuleb arvestada.

Ent probleem on Euroopa eripalgelisuses. Euroopa Liidu liikmesriikidel on kõigil oma ajalugu ja identiteet ning erinev rahvaarv, seega ei saa valimissüsteemi koostamisel lähtuda vaid aritmeetikast.

USA, kus esindajatekoja ja senati valimissüsteem sai paika 1787. aastal nn Connecticuti kompromissiga (esindajatekojale proportsionaalne esindatus vastavalt osariigi suurusele, senatisse aga igast osariigist kaks esindajat), pole Euroopas täielikult järgitav.

1787. aastal polnud osariikidel veel mingit kindlat identiteeti välja kujunenud ja seega oli kompromiss hõlpsasti saavutatav. Euroopas pole eurooplase identiteeti sellisel kujul nagu Ameerikas ameeriklastel, seega on keerulisem korraldada ühtseid valimisi. Ent mitte võimatu. Kui kuulutada valimised võimatuks, ei jõua me kuhugi ja võimupädevuste probleem jätkub.

Euroopa Liidu uuenemisel on tähtis, et tekiks skeem, mille järgi Euroopa kodanikud tunneksid enda kaasatust Euroopa Liidu otsuste tegemisse. Võib ju küsida, miks sellega alles nüüd tegeldakse, kuid Euroopa Liit pole olnud alati selline nagu praegu.

Varem, põhimõtteliselt enne Maastrichti lepingu sõlmimist 1991. aastal tegeles Euroopa Ühendus majandusküsimuste, mitte poliitika või õigusega. Kuid Euroopa Liidu laienemine ja euro kasutuselevõtt suunas tähelepanu kodanikelt ehk kõrvale.

Nüüd, kui suurem laienemine ja euro algus on möödas ja Euroopa Liidu pädevused on laienenud, tuleks laiendada ka kodanike pädevust.

Vaadates tagasi Euroopa ajaloole mina väga ei muretseks, sest selles maailmajaos on kodanikud suutnud alati ise võimu teostada. Mõistetavalt on olnud perioode, kus võim on kippunud kodanike käest libisema, kuid oma inimestest pole Euroopas kunagi mööda vaadatud.

Neist vajadustest ongi tingitud debatt Euroopa Liidu tuleviku üle. Eestile on oluline, et selles oleks kosta ka Eesti hääl ja et Eesti kodanikud ise kaasa mõtleksid, kuidas ELi parandada.

Rahvakogu kogemus näitab, et oma riiki soovivad paljud uuendada ja täiendada. See, mis toimub Euroopas, toimub tegelikult ju ka Eestis – seega mõelgem ka Euroopale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles