Arvo Lehemets: hoiame kokku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvo Lehemets.
Arvo Lehemets. Foto: Erakogu

Pere peatse suurenemise ootuses tegi minu abikaasa mõni aasta tagasi üha tihedamini juttu sellest, et mõlemale lapsele on varsti vaja oma tuba. Kuna samal ajal tõusid kütte hinnad ning kuulda oli ka lähenevast elektrituru avanemisest, kaalusime kokkuhoidlikuma eluaseme muretsemist.

Kokkuhoid pidi tähendama seda, et ruumi on küll rohkem, aga kodukulud jäävad sama suureks või senisest isegi väiksemaks.

Teemat uurides saime teada, et üha sagedamini ehitatakse vähese energiakuluga maju.

Tegime endale selgeks, mis vahe on nullenergiamajal, passiivmajal (Eesti seaduste mõistes peaaegu nullenergiahoone) ja madalenergiamajal ning koostöös kodupangaga jõudsime järeldusele, et meil on võimalik ette võtta madalenergiamaja ehitamine.

2012. aasta sügisel saime Tartu linnavalitsuselt oma kodule kasutamisloa ning asusime sinna elama. Kuna praeguse kogemuse põhjal tundub, et meie teguviis on ennast õigustanud, tahaksime kogetut ka lugejaga jagada.

Projekteerijad lubasid, et maja on aasta arvestuses vähemalt kuus korda kokkuhoidlikum kui keskmine Eesti maja. Arvudes tähendab see, et majakarbi soojakadu on 25 kWh iga köetava ruutmeetri kohta aastas.

Projekteerimisaegsete seaduste järgi on tegu-A klassi hoonega, mille energiatõhususe arv on 117. Praegu kehtivad juba uued õigusaktid ning töötatakse välja uusi arvutusmetoodikaid.

Et kõik oleks arusaadavam ja võrreldav, esitan siin 2012. aasta detsembri küttekulud eurodes ühe ruutmeetri kohta meie kodus, uuselamurajoonis asuvas gaasiküttega eramus ja viiekorruselise paneelmaja korteris (kõik asuvad Tartu linnas): meie energiasäästumaja 0,463, gaasiküttega uuselamu 2,38 ja viie korrusega paneelmaja (ehitatud 1990) korter 1,828 eurot.

Kuna valisime oma maja praeguseks kütjaks õhksoojuspumba, siis 2013. aastast tõusnud elektri hind kasvatab meie küttekulusid kiiremini kui kaugkütte puhul. Tänavu 9. jaanuarist kehtiv uus ehitusseadus vähendab samuti soojuspumpade atraktiivsust ning sunnib mõtlema muudele võimalustele.

Hoone energiatõhususarvu arvutamisel seni elektrienergia korral kasutatav kaalumistegur 1,5 on asendatud 2-ga.

Sellest hoolimata julgeme kütteallikaks soovitada nii õhksoojuspumpa kui ka teisi soojuspumpasid ning seda eriti hoonete renoveerijatele. Meie oma majas ootame aga aasta lõppu, et võrrelda projekteeritud ja tegelikku energiakulu ning otsustada kokkuhoiu suuruse ja lisainvesteeringute tasuvusaja üle.

Euroraha energiasäästu paigutavatel ametnikel ning kodu või arenduse planeerijatel soovitame kindlasti konsulteerida erisuguste nüüd juba ka tegelikult vähese energiakuluga majade ehitamisega tegelnud inimestega, et saada parim tulemus olukorras, kus pidevalt muutuvad materjalide ja seadmete kättesaadavus ning seadustik.

Tavakodanikule aga soovitame lihtsat nippi, kuidas aru saada, kas hoone või projekt on energiasäästlik ja jätkusuutlik või mitte.

Kui hoone, eriti selle põhjakülg on suures osas klaasist, võib energiasäästu ja majandusliku mõttekuse unustada. Aknaid võib hoonel loomulikult olla, kuid ainult nii palju kui vaja ning nii vähe kui võimalik.

Kahju on televiisorist vaadata uusi avalikke hooneid, mille klaasseinad ning külmasildadega metallkonstruktsioonid moodustavad üle poole välispiirdest. Sellised hooned jäävad aastakümneteks ühiskonda küttearvetega koormama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles