Kirjandus vallutab homme Tartu

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meenutus mulluselt Prima Vistalt: toona korraldajate sekka kuulunud Agne Tamm (vasakul) ja Annika Hromov koos festivali maskotiga..
Meenutus mulluselt Prima Vistalt: toona korraldajate sekka kuulunud Agne Tamm (vasakul) ja Annika Hromov koos festivali maskotiga.. Foto: Margus Ansu.

Homsest pühapäevani vältab Tartus Põhjamaade suurim kirjandusfestival Prima Vista, mis tänavu kannab pealkirja «Lehekülg minevikust, lehekülg tulevikust».




Festivali aukülalisteks on kirjanik, semiootik ja filosoof  Umberto Eco ning Venemaa Agatha Christieks nimetatud kriminaalromaanide autor Aleksandra Marinina.



«Veeretame vaikust üle varjude ja tühjendame oma vaimu, et ruumi teha lõpmatusele,» kirjutas festivali patroon, luuletaja Andres Ehin sellekevadise Prima Vista sissejuhatuseks.



Enne veel, kui festival homme avapaugu saab, antakse kauaoodatud aukülalisele Umberto Ecole täna üle Tartu Ülikooli audoktori medal ja diplom. Sellele järgneb Eco aulaloeng teemal «Väljamõeldud tegelaskujude ontoloogiast – semiootiline vaade». Loengut saab reaalajas vaadata aadressilt http://video.ut.ee.  



Prima Vista üritused keskenduvad teemale «Kirjandus täna ja homme». TÜ raamatukogu reedeses vestlusringis «Lehekülg minevikust» on rõhk küsimusel, kas minevikuraamatud, nagu päevikud, biograafiad ja mälestusteraamatud, on teeviit kirjanduse tuleviku poole.


9. mail arutatakse Dorpati konverentsikeskuses foorumil «Kas ja mida loeme homme?» kirjanduse avaldumisvormide üle ajaveebides ja piltidel.



Kogu Prima Vista festivali jooksul on Poe tänava ja mänguväljaku vahelisel alal avatud pargiraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu ees ja sees peetakse raamatulaata ning Tartu Kaubamaja aatriumis esinevad teiste hulgas kirjanikud, luuletajad ja Vanemuise Kollased Kassid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles