Traditsiooniline üliõpilaskorporatsioonide volbrirongkäik tõotab sel kevadel tulla senistest tunduvalt pikem ja peaks välja jõudma ERMi tulevase maja ehitusplatsile Raadil.
Korporatsioonide volbrirongkäik pikeneb Raadile
27. veebruar 2013, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu tavaks, pesevad tudengid sellelgi korral Toomel Baeri pead vahuveiniga, avaldavad austust alma mater’ile ja võtavad raeplatsil võimu linnas enda kätte. Edasi suundutakse aga ka veel Raadile.
Mõtte pikendada rongkäiku Eesti Rahva Muuseumi tulevase ehitusplatsini pakkus välja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Nimelt möödub sel kevadel 25 aastat Tartu muinsuskaitsepäevadest, mida peetakse üheks olulisimaks laulva revolutsiooni algussündmuseks.
Toona, 1988. aastal toodi Tartus taas avalikult välja sinimustvalge trikoloor ning hiljem leidis aset «Raadi vabastamise» aktsioon – rongkäik ülikooli peahoone eest endise Eesti Rahva Muuseumi juurde paisus spontaanselt väga suureks.
Saab nurgakivi
Kiho kinnitusel oli muinsuskaitsepäevade 25. aastapäeva ette valmistaval toimkonnal plaanis korrata sel kevadel toonast rongkäiku. Et aga tudengid korraldavad oma rongkäigu niikuinii, on mõistlik need ühendada. Kihole teadaolevalt on rongkäiku korraldav Eesti Korporatsioonide Liit läkitanud tudengiorganisatsioonidele ka niisuguse ettepaneku.
Tänavu korporatsioonide liitu presideeriva Fraternitas Tartuensise liige Tõnu Leemet kinnitas, et ettepanek on tudengiorganisatsioonidele läkitatud ning senine tagasiside on olnud positiivne. Täpsemates rongkäigu detailides lepitakse kokku märtsikuus peetaval suuremal korporatsioonide esindajate kokkusaamisel.
Esialgse kava järgi algaks rongkäik sel korral Kuperjanovi tänavalt, praeguse Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja eest. All-linna liigutaks aga seniste rongkäikudega võrreldes vastupidises järjekorras.
«Baeri pea pesemise tahaks kindlasti sisse jätta,» ütles Leemet. Seejärel on plaan liikuda ülikooli peahoone ette, sealt edasi linna keskväljakule. Pärast võimu ülevõtmist võib rongkäiguga liituda ka linnarahvas. Üheskoos viiks teekond Raadile tulevase Eesti Rahva Muuseumi peamaja ehitusplatsile.
Äsja Eesti Rahva Muuseumi direktorina tööle asunud Tõnis Lukase hinnangul on rongkäik Raadile väga hea idee. «Rongkäik on kui Eesti Rahva Muuseumi sümboolne kolimine. Tõsi, reaalne kolimine tuleb alles aastate pärast.»
Omalt poolt tahab muuseum ühendada rongkäigu sümboolse nurgakivi panekuga tulevasele ERMi peahoonele. Plaani kohaselt asetab nurgakivi president Toomas Hendrik Ilves. Tseremooniale järgnevad sõnavõtud ning Metsatöllu kontsert.
Lukas lisas, et muinsuskaitsepäevade meenutamiseks on kavas hulk teisigi üritusi. Muu hulgas peetakse ühe sündmusega meeles ka jüriöö ülestõusu 23. aprillil.
Värske ettepanek
Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Gert-Heiko Kütaru tõdes, et ettepanek pikendada volbrirongkäiku Raadini ei ole veel nende majja jõudnud ning enne hinnangu andmist tuleb see põhjalikult läbi arutada.
Tema sõnul tuleb enne otsustamist selgeks mõelda korraldus, teiste seas rongkäigu ajakava, kogunemiskohad ja marsruut. Kõhklusi tekitab asjaolu, et seni pole linlaste liitumist korporatsioonide rongkäiguga ette nähtud.
Ettepanek on värske ning sellele lõpliku hinnangu andmiseks tuleb mõndagi läbi rääkida, leidis ka naiskorporatsiooni Filiae Patriae esimees Triin Ereb. «Usun, et see on jalavaeva väärt,» leidis ta siiski ja lisas, et rongkäigu pikenemisest ei ole iseenesest probleemi.