Veebiost tõotab kokkuhoidu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Vähem kui kolme euro eest jalgrattakompuuter, kakssada tüdrukute patsikummi, MP3-mängija koos lisatarvikutega või peotäis ehteid. Hea tehing?

Soodsate hindadega kauba seas on ka pisut omapäraseid esemeid. Tervet pead vooderdav padi autos magamiseks, päikesest energiat ammutav mobiililaadija, otstest mikrofiibriga kaetud pintsetid prillide puhastamiseks, kellaaega projitseeriv taskulamp, puldiga seinalüliti – need on mõned näited Aasia veebikaubamajade www.aliexpress.com ja www.dhgate.com tootevalikust.  

Õigupoolest on mõlema kaubamaja valik tohutult lai, alustades lemmikloomakaupadest pulmakleitide, tätoveerimisnõelte ja kevade tulekut kuulutavate lilleseemneteni välja, ja paljude toodete puhul tasuta postitus Eestisse. On mõistetav, miks järjest enam eestlasi otsustab ostukorvi täita veebipoes.

Huvi kasvab

«Rahvusvahelised pakimahud järjest kasvavad, niisamuti on tõusulainel Aasiast tulevate pakkide hulk,» tõdes Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder ja lisas, et mullu vahendas postifirma ligi kaks miljonit pakki.

Lisaks jõuavad paljud kaubad tellijate kätte maksikirjades, nende hulga kohta Eesti Postil teavet pole.

Põhilised e-poodidest tellitavad kaubad on Suderi sõnul riided, raamatud, kosmeetika, laste- ja hooajakaubad – praegusel ajal igasugused aiatarbed ja suve algul rannariided.

Kui pakis pole ravimeid või muid erinõuetega kaupu, liiguvad Euroopa Liidus pakid otse saajale. Mujalt, näiteks Hiinast tulevatest saadetistest enamik läheb röntgenläbi­valgustusele, selle alusel otsustatakse, millised saadetised vaadatakse läbi ja millised mitte, selgitas maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Ivi Papstel.

Hiinast tulevatest kaupadest on sageli probleeme nõuetele mittevastavate elektroonikatoodetega, mullu jäi tellijail Eestis saamata ligi 950 sellist toodet.

Eestisse võib tuua ainult CE-märgistust omavaid ja sellega markeeritud raadio-, side- ja elektroonikaseadmeid, märgistuse olemasolu ja toote nõuetele vastavust kontrollib tehnilise järelevalve amet.

Probleemsetel toodetel pole sageli ka vastavusdeklaratsiooni ning tootja identimist võimaldavaid andmeid.

Samuti ei lasta riiki tooteid, mis kujutavad õige käsitsemise korral endast tõsist ohtu inimeste tervisele, ohutusele või keskkonnale.

Kaebuse võimalus kohtus

Hiinast tellimise miinuseks võib pidada seda, et tasuta postitusega kaupade tarneaeg võib venida kuni paari kuu pikkuseks. Ka toodete kvaliteet ei pruugi olla kõige parem.

Lisaks, kui toote tellijal peaks Hiina kaupmehe või tema toote kohta kaebusi olema, siis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Too­miku sõnul ei ole Eestis ühtegi asutust, mis saaks tarbijat tegelikult aidata.

«Kui kaup on tellitud kolmandatest riikidest ja omavahel kokkuleppele ei saa, siis on ainuke võimalus pöörduda kohtu poole, aga siin tekib ka küsimus, millise riigi kohtu poole. See on suhteliselt keeruline,» tõdes Turetski-Toomik.

Peamised Euroopa Liidu välised riigid, kust kaupu tellitakse, on Eesti Posti andmeil USA, Šveits, Kanada, Hiina, Korea, Hongkong, Venemaa, Ukraina, Iisrael, Valgevene, Jaapan, Norra, Austraalia ja India.

Turetski-Toomik lisas, et ta ei saa sellist nõu anda, et Hiina veebipoodidest ei tasu kaupa osta. «Soodne hind ei peaks olema tellimisel põhiargument,» tõdes ta siiski ja lisas, et enne tellimist tuleks teha taustatööd: eelistada tasuks veebipoode, kus on müüjate hindamise süsteem, ja sealseid kommentaare võiks ka lugeda.

Paraku pöörduvad aeg-ajalt tarbijakaitseameti poole inimesed, kes on tellinud väljaspool Euroopa Liitu asuvast riigist kaupa ja saanud petta.

Turetski-Toomikule meenusid juhtumid, kui on tellitud USAst toidulisandeid, mida vastupidi reklaamitule pole võimalik ebatõhusa toime korral tagastada, või on Hiinast tellitud kaubal puudunud CE-märgistus ning on nii kaubast kui ka rahast ilma jäädud.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et kui välismaalt saadetud paki väärtus on üle 21,98 euro (või kui eraisikute vahelise mittekaubandusliku saadetise väärtus on üle 45 euro), pakk sisaldab sisseveo piiranguga esemeid või kaalub rohkem kui tonn, tuleb see deklareerida.

Inge Suderi sõnul saabub tolliterminali kuu jooksul keskmiselt ligi kolm tuhat deklareerimist vajavat saadetist. Kui postipaki väärtus on 22–150 eurot, tuleb tasuda käibemaks (20%), kallimate saadetiste korral tuleks arvestada ka impordimaksudega.


Eesti Posti soovitused

1. Tasub enne uurida e-poe tausta, näiteks internetikommentaaridest, ja seda, kas kaupa on lubatud Eestisse importida.

2. Tarneaeg võib pikeneda tolliprotseduuride tõttu, kui puuduvad dokumendid, mis sisaldavad korrektseid ja tõeseid andmeid saadetise saatja, saaja, paki sisu ja maksumuse kohta.

3. Probleemide vältimiseks on parem mitte kaasa minna veebilehel (nt E-Bay) pakutava nõuandega «I will label all my items send to you as gift» – soovitus märkida saadetis kingitusena. See ei vabasta inimest saadetise deklareerimise kohustusest, deklareeritud andmete õigsuse eest vastutab kauba ostja. Kauba deklareerimine valeandmeid sisaldavate dokumentide alusel on väärtegu, mille eest võib määrata kauba saajale trahvi ja kauba konfiskeerida. Maksuvabastust ei ole alkoholi, parfüümi ja tualettvee, tubaka ja tubakatoodete ostul, nende käibemaks tuleb tasuda alati.

4. Keelatud on saata ravimeid, kui tehingu üks pool on juriidiline isik, nt veebipood. Nende saatmine eraisikute vahel on lubatud pakiga, kus on kuni viis avamata ravimipakendit. Piirangud ei käi toidulisandite kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles