34 maratoni ja 34 korraldust

Vahur Kalmre
, Tartu Postimehe vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maratoni finišipaik Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses on sportlaste saabumiseks valmis. Pildil osalejate pagasiala.
Tartu maratoni finišipaik Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses on sportlaste saabumiseks valmis. Pildil osalejate pagasiala. Foto: Vahur Kalmre

Kui tahaks kirjutada Tartu suusamaratonist raamatut, peaks üks peamisi allikaid olema kindlasti Rein Kamarik.

Kamarik saaks rääkida isegi sellest, kuidas ta kehakultuuritudengina osales päris esimesel maratonisõidul, aga veel enam oleks tal rääkida alates aastast 1980, mil sündis tänapäevane Tartu maraton.

Tollest aastast on Kamarik olnud kõikide maratonide korraldaja, neliteist esimest aastat peakorraldajana, 20 ülejäänul teenindusülemana. Juttu jätkuks kauemaks ...

38 tonni kuuma vett

Eile Kamarikul muidugi aega pikaks jututamiseks polnud.

Tal oli näiteks vaja vaadata, et 38 tonni kuuma vett jõuaks kenasti seitsmesse kohta, kuude teeninduspunkti ja finišisse. Tal oli vaja üle kontrollida, kuidas käib esimest korda toidulaudade ümber neljalt poolt toitlustus esimeses teeninduspunktis Matul.

Aga samas ei pidanud ta väga närveerima rekordarvu maratonisõitjate pärast, sest kunagise peakorraldajana on tal taskus kogemus ka 12 500 suusataja vastuvõtust. See oli aastal 1986.

«Maratoni teenindussüsteem on olnud kogu aeg enam-vähem sama, omal ajal käisime seda Soome ja Rootsi maratonidel õppimas,» sai Kamarik siiski mahti korraks rääkida. «Näiteks oleme läinud sama traditsiooni pidi, et teeninduspunkte teevad kohalikud inimesed. On juba aastaid teinud. Peebu punkt on Puka valla käes, punkti ülem on vallavanem Heikki Kadaja ise. Ande punkti on algusest peale teinud Keeni kool, Matu punkti Lutsu talu ja Voldemar Tasa. Nii on ka ülejäänud teeninduspunktidega.»

Üle 1200 vabatahtliku

Eilsel maratonil olid nad kõik jälle suusatajatele tuge ja toetust pakkumas.

Kui küsisin Kamarikult, palju tal teenindajaid maratonipäeval väljas on, hakkas Kamarik lugema: kuus teeninduspunkti, igas üle viiekümne inimese, seega kokku 350, edasi finišitoitlustus – seitsekümmend inimest, siis pakihoid nelikümmend, suusahoid viiskümmend, vähemalt viissada kokku ... veevedajad ka, seega üle viiesaja kindlasti.

Et aga teada saada korraldajate üldarvu, helistasin peakorraldaja Indrek Kelgule. «Kui kõik kokku lugeda, on vabatahtlikke suusamaratoni korraldamas üle 1200,» ütles Kelk. See on suur vägi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles