Veevärgi hiidtünn osutus praagiks

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu veevärgi biogaasitehase metaanitanki põhi laseb läbi, kuna selle ehitusprojekt oli vigane. Martin Zimmer näitab tanki 60 sentimeetri paksuse betoonist põhjaplaadi proovipuurimise tükke.
Tartu veevärgi biogaasitehase metaanitanki põhi laseb läbi, kuna selle ehitusprojekt oli vigane. Martin Zimmer näitab tanki 60 sentimeetri paksuse betoonist põhjaplaadi proovipuurimise tükke. Foto: Sille Annuk

Tartu veevärgi uue biogaasitehase umbes 700 000 eurot maksev raudbetoonist metaanitank osutus ehitus- ja projekteerimisvigade tõttu praagiks, kuna hakkas juba esimese katsetuse ajal lekkima.

Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul katsetati metaanitanki möödunud suvel, kui ligi 27 meetri kõrgune ja 4600 kuupmeetrit mahutav raudbetoonist tünn vett peaaegu täis lasti. Tanki põhjaplaat ei pidanud aga survele vastu ning vesi hakkas tünnist välja voolama.

«Leke tekkis üsna järsku, mis tähendab, et mingi konstruktsioon purunes,» lausus Kapp. Veevärgi projektijuht Martin Zimmer lisas, et leke oli vähemalt viis kuupmeetrit tunnis. Pärast probleemi ilmnemist katse lõpetati ning tank lasti uuesti tühjaks.

Vigane projekt

Sellest ajast saadik on käinud Tartu veevärgi ja biogaasitehase ehitaja Skanska EMV ASi vahel vaidlus ning ekspertiiside tegemine. Zimmeri sõnul tellis Tartu veevärk oma ekspertiisi osaühingult Ehitusekspertiisibüroo ning selle järgi on põhjaplaadi projekteerimisel tehtud vigu.

«Neid ehitusdokumente ja materjale on kogunenud juba mitusada lehekülge, aga kõik eksperdihinnangud ütlevad, et lekke põhjuseks on põhjaplaadi projekteerimisvead. Ja kui on valesti projekteeritud, siis on ka valesti ehitatud,» lausus Zimmer.

Samuti on eksperdid tuvastanud, et osaliselt on ehitatud projektist mööda. «Jah, kohati on põhjaplaadi ehitamisel lubatud hälbimisest üle mindud. Kohati on plaat ebatasasem, kui ta peaks olema,» selgitas Zimmer. Ta lisas, et seaduse järgi vastutab projekti õigsuse eest selle koostaja.

Kaks varianti

Toomas Kapi sõnul käib praegu vaidlus selle üle, milline parandusmeetod valida. Üks variant on see, et põhi parandatakse ära, aga jääb risk, et see võib kolme või viie aasta pärast ikkagi järele anda. Teine võimalus on praegune ehitis maatasa lükata ning ehitada täiesti uus.

«Mis teha, mina ei taha järeltulevatele põlvedele probleeme jätta. Ehitaja on teinud projekteerimise ja ehitamise staadiumis selliseid vigu, mis on summeerunud selliselt. Tänase päevani ei ole suudetud meile rahuldavat parandusvarianti välja pakkuda,» nentis Kapp.

Esmaspäeva õhtul sai veevärk Skanskalt veel ühe pika ingliskeelse ekspertiisi, mis oli tellitud Saksamaalt, kuid see ei lükanud ümber varasemate ekspertiiside väiteid. Millise lahenduse juurde lõpuks jäädakse, sõltub Zimmeri sõnul ka sellest, kui palju aega kulub ühe või teise lahenduse teostamiseks.

«Reedel peab ehitaja esitama meile oma kava, mille peavad eksperdid heaks kiitma, ja see lahendus peab olema turvaline,» lisas Kapp. «Me ei kinnita kindlasti lahendust, kus riskid jäävad püsti.»

Skanska juhatuse liige Tiit Kerem vastas Tartu Postimehe arupärimisele lühidalt meili teel ning kinnitas, et katsetuste käigus tekkisid mahuti põrandasse praod ning põhjuste selgitamiseks ning lahenduste leidmiseks on tellitud ekspertiis.

Kahju katab ehitaja

«Antud objekti elluviimiseks on moodustatud Skanska ja Saksamaa ettevõtte Stulz-Planaqua GmbH konsortsium ning seega on ekspertiisid valminud nii Eestis kui ka Saksamaal. Viimane sai valmis selle nädala alguses ning hetkel toimubki tulemustega tutvumine, et leida vajalikud tehnilised lahendused puuduse kõrvaldamiseks,» kirjutas Kerem.

Esialgu oli biogaasitehase käivitamine planeeritud selle aasta algusesse, kuid ilmnenud probleemi tõttu võib see lükkuda sügisesse. Rajatav kompleks läheb kokku maksma 6,9 miljonit eurot, millest umbes 5 miljonit tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Veevärgi omaosalus moodustab ligi 28 protsenti.

Zimmeri arvutuse järgi on metaanitank läinud maksma umbes 700 000 eurot. Kapi kinnitusel aga veevärgil finantsriske pole. «Kuna see on ehitus- ja projekteerimisleping, siis peab ehitaja selle oma raha eest ära tegema,» lausus Kapp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles