Maaülikool avas uue metsanduslabori
8. veebruar 2013, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis avas reedel uksed metsapatoloogia ja -geneetika labor, kus metsahaigusi saab uurida DNA-meetoditega.
«Uuringutes kasutatakse nii kaasaegseid mikrobioloogilisi (puhaskultuure) kui ka molekulaarmeetodeid (DNA-d),» selgitas pressiesindaja vahendusel maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna dotsent Rein Drenkhan.
Viimane meetod võimaldab näiteks maailmas juba tuntud haigusetekitajaid erinevatel tasemetel võrrelda ja analüüsida. Enne labori kaasajastamist DNA-meetodite rakendamine seal võimalik ei olnud.
«Kunstlikult nakatades on nii laboris kui haiguste poolt kahjustatud metsades molekulaarmeetodite abil võimalik uurida seenpatogeenide populatsioonide kujunemist, leida haiguspuhangute tekke põhjuseid, prognoosida epideemiate kulgu ja leida ravimeid kahjustuste vähendamiseks meie metsades,» lisas Drenkhan.
Praegu on laboris suurima tähelepanu all uued invasiivsed seenhaigused, sealhulgas ohtlikkuse tõttu karantiinsete haiguste hulka arvatud punavöötaud ja Euroopas hiiglasliku epideemiani arenenud saaresurm.
Ka varasemalt tuntud kroonilistest metsahaigustest ohtlikuim – juuremädanikku tekitav juurepess – on jätkuvalt päevakorral, kuid nüüd on selle uurimise võimalused täiesti uuel tasemel.