Peipsi-äärsetes niigi väikestes gümnaasiumides jääb noori üha vähemaks, kuid sealsed vallad ja linnad pole otsustanud, kus gümnaasiumid kaovad ning kus hakkab tööle piirkonna ühisgümnaasium.
Peipsi äär maadleb koolireformiga
7. veebruar 2013, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle nädala alguses kutsus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev gümnaasiumide tuleviku pärast Alatskivile ühise laua taha Peipsi-äärse kaheksa omavalitsuse esindajad ning haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise. «Kohtumine oli sõbralik, jäi mulje, et riik ei suru omavalitsustele oma otsuseid peale,» ütles Alatskivi vallavanem Andu Tõrva.
Jõgevamaalt olid kohtumisele tulnud Mustvee linna ning Kasepää, Pala ja Torma valla esindajad. Tartumaalt olid kohal Kallaste linna ja Alatskivi valla ning Ida-Virumaalt Avinurme ja Lohusuu valla juhid. Gümnaasiumiharidust andvad koolid on neist Mustvees, Avinurmes, Kallastel ja Alatskivil.
«Ühist arusaamist ega mingit otsust sel kohtumisel ei tulnud,» märkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. «Kõik omavalitsused tahavad oma gümnaasiumiga jätkata ja kõigil on selleks oma argumendid. Kuid need gümnaasiumid on liiga väiksed.»
Alatskivi keskkoolis õpib sel õppeaastal 53, Kallaste osalt venekeelses keskkoolis 32, Mustvee eesti gümnaasiumis 28 ja osalt venekeelses gümnaasiumis 39 ning Avinurme gümnaasiumis 54 noort. Viie kooli peale teeb see kokku 206 õpilast. Et gümnaasiumi riigilt saadava haridustoetusega ära majandada, peaks arvestuste järgi seal käima vähemalt 250 noort.
Vald toetab oma kooli
Haridusministeeriumi kava järgi võiks Peipsi-äärses piirkonnas olla üks tugev ühisgümnaasium. «Sellele kavale ei olda vastu, kuid kõik omavalitsused tahavad ühisgümnaasiumi endale,» ütles Kalle Küttis.
«Peipsi-äärsesse kanti on ühisgümnaasiumi vaja,» tõdes Andu Tõrva. «Oleme seda meelt, et piirkonna eestikeelne ühisgümnaasium on Alatskivil. Siinsete inimeste tõmbekeskus on Tartu, mitte Mustvee või Avinurme. Tahame keskkooliga jätkata, riik seda kinni panna ei saa. Meie rahvas ei jõua lapsi linnas koolitada.»
Sellest veerandist on Alatskivi keskkooli 10. klassis üks õpilane juures. «Üks naabervalla noor läks sügisel kaugemale kooli, aga üsna ruttu selgus, et elu linnas pole lihtne, ja ta tuli meile tagasi,» rääkis Alatskivi keskkooli direktor Urve Lõhmus.
Koolis valitsevast meeleolust rääkides märkis ta, et kindlust tuleviku suhtes küll pole, kuid see pole põhjus käegalöömiseks.
«Täidame õppekava ja anname õpilastele endast parima, töötame väga heade tulemuste nimel,» rääkis direktor. «Praegu leiab vald meile keskkooli osas puudujääva raha.» Vald annab tänavu oma kooli gümnaasiumiosa ülevalpidamiseks ligi 19 000 eurot.
Urve Lõhmus on kolleegidega keskkooli tulevikku arutanud ühe ja teise kandi pealt ning järeldus on üks: gümnaasiumi kadumine võtaks sealsetelt noortelt võrdsed võimalused. «Kui muuta linnakool põhikooliks ja gümnaasiumiks, siis ei pea sealsed lapsed hakkama koolis käima 40 kilomeetri taha nagu meil,» selgitas Urve Lõhmus.
Alatskivil tähendaks keskkooli puudumine seda, et noor sõidab hommikul tunni kooli ja õhtul teise tunni koju tagasi.
«Nii ei saa noor enam huvitegevustes osaleda, sest aega on vähe ja ta sõltub bussidest,» rääkis Urve Lõhmus. «Linnas ja linna lähedal maal saab selliseid ümberkorraldusi koolielus teha, aga maal on elu teine. Kõik justkui mõistavad seda, kuid välja kukub nagu alati.»
Karm statistika
Andu Tõrva näeb kohaliku gümnaasiumiosa kindlustamise võimalust koostöös naabrite, Kallaste linnaga. «Statistikat vaadates on selge, et meie gümnaasiumiosaga tuleb midagi ette võtta, midagi pole parata, sest lapsi on väga vähe,» tõdes Kallaste linnapea Viktor Nukka. «Kindel on see, et Kallastel peab säilima venekeelne põhikool.»
Ka Kallaste rahva tõmbekeskus on pigem 50 kilomeetri taha jääv Tartu kui 25 kilomeetri kaugusel asuv Mustvee. «Mustveega ei ole meil head ühendust,» selgitas Kallaste keskkooli õppealajuhataja Veera Suits.
Temagi on seda meelt, et väheste õpilaste ja vähese raha pärast gümnaasiumiosa vanaviisi enam jätkata ei saa, kuigi volikogu on lubanud seda rahaliselt toetada.
«Meil on selline plaan, et teeme gümnaasiumiosa asemele kutseõppe,» rääkis Veera Suits. «Ühelt poolt on kutseõpe prioriteet, teisalt on kutsekoolides vähe kohti ning kolmandaks on meil õpilaskodu, mis on selle haru pidamiseks vajalik.»
Kallaste linnavolikogu on seni aga kindlalt pooldanud gümnaasiumiosa jätkamist. Tänavu on väikelinn oma eelarvest kavandanud 13 000 eurot kooli gümnaasiumiosa toetamiseks. Volikogu järgmisel istungil on selle jätkamine või sulgemine jälle päevakorras.
«Volikogu suhtumine pole muutunud, uusi tuuli selles osas ei puhu,» märkis Viktor Nukka.
Kalle Küttis ütles, et riik kohalike omavalitsuste koole kinni panna ei saa. «Omavalitsused peavad kokku leppima, kuidas on gümnaasiumiga kõige mõistlikum jätkata,» lisas ta.
Otsus, kas kõigis viies Peipsi-äärses gümnaasiumiharidust andvas koolis avatakse ka tänavu 1. septembril 10. klass või ei, tuleb volikogudel teha hiljemalt 1. aprilliks.