Luunjas käärib võimutüli

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luunja.
Luunja. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Kohalike valimiste aastal kõigutavad poliitikud siin-seal võimulolijate toole. Hiljaaegu kukutati Jõgeval linna juhtinud Reformierakond, Mäksa vald vahetas vallavanemat ning poliitilisi kemplusi näeme mujalgi.

Nüüd on poliitmängud jõudnud ka Luunja valda, sest neljapäevase volikogu istungi päevakorda lugedes tuleb tõdeda, et see on kokku kutsutud üksnes umbusaldamiseks. Istungi esimene päevakorrapunkt on umbusalduse avaldamine 1993. aastast volikogu juhtinud Heino Saarele. Päevakord jätkub uue volikogu esimehe valimisega.

Kooli tulevik

Et Saar on ka volikogu majanduskomisjoni esimees, on kavas ta selleltki kohalt tõugata. Lisaks plaanitakse umbusaldust volikogu hariduskomisjoni esimehele Ülle Taaberile. Umbusalduse algatajateks on valimisliit Meie Inimesed, keda toetab osa valimisliidu Uus Luunja liikmeid. Nii Saar kui Taaber esindavad volikogus valimisliitu Koduvald Luunja.

Umbusaldus on plaanis ka vallavalitsuse liikmele Lilia Raudheidingule. Viimane jätkab valla haridus- ja sotsiaalnõunikuna, kuid umbusaldamise õnnestumise järel pole ta enam vallavalitsuse liige.

Pikki aastaid Luunja vallavolikogu juhtinud Heino Saarele tuli umbusalduse eelnõu üllatusena. «Küsisin põhjuste kohta ka eelnõu esitanud Viktor Muulilt, kuid konkreetset vastust ma pole saanud,» tõdes Saar.

Volikogu esimees leidis, et sügiseste kohalike valimiste eelne võitlus on alanud ning ju loodavad oponendid endale sel moel valimisedu tagada. Samas tunnistas Saar, et vastasseise valimisliiduga Meie Inimesed on volikogus ette tulnud küll ning kõige teravamalt haridusküsimustes.

Nimelt on Luunja keskkool Tartumaal tegutsevatest üldhariduskoolidest õpilaste arvult kõige väiksem. Saar leiab, et nii linna lähedal ei ole vallal mõistlik gümnaasiumiharidust anda. «Parimad lähevad niikuinii linna gümnaasiumisse.» Poliitiline vastasleer on Saare sõnul aga kooli gümnaasiumiosa säilitamisküsimuses eriarvamusel.

Umbusaldamise eelnõud volikogule esitanud Viktor Muuli (valimisliit Meie Inimesed) ei soostunud eile algatuse osas kommentaare andma. «Kommenteeriks alles pärast istungit kui kõik on möödas,» ütles Muuli.

Jõud muutunud

Luunja vallavanem Aare Anderson leidis, et tema ei ole ehk õige inimene tekkinud olukorda kommenteerima. «Eks see osaline võimupööre ole,» nentis ta.

Ka Andersoni kinnitusel ei ole volikogu esimehe suhtes avalikke etteheiteid tehtud, kuid kohalik rahvas üldjoontes siiski teab, milles asi. Pole saladus, et kooli gümnaasiumiosa tulevik ongi tüliõunaks, ehkki erimeelsusi võib täheldada ka teistes valdkondades.

Võrreldes viimaste valimistega on jõuvahekorrad volikogus muutunud ja erimeelsusi saab nüüd lahendada ka umbusaldamisega.

Hariduse arengukava on volikogus korduvalt arutluse all olnud ning haridusküsimused ongi väga rasked, tunnistas Anderson. Tema hinnangul on ka Tartu linna hariduselu ümberkorraldustes lahtisi otsi ning Emajõelinna koolivõrgu tulevik puudutab tahes tahtmata ka Luunjat. «Kõik väikesed gümnaasiumid elavad praegu ühe aasta korraga.»


Rein Toomla: kindlad märgid alanud valimisvõitlusest

Kõik, mis pool aastat kuni aasta enne kohalikke valimisi ette võetakse, on ettevalmistus uuteks valimisteks, rõhutas politoloog Rein Toomla. «Võimu kukutamine on kindel märk valimisvõitlusest.»

Politoloogi kinnitusel püüavad poliitilised jõud selliste sammudega alati parandada oma positsiooni ning võimulolija positsioonilt valimistele minna on alati mugavam. «Vahetult enne valimisi võimule saades on võimalik hoida positiivset kuvandit ehk teisisõnu: ei jõua oma marki veel täis teha.» Tõsisemaid probleeme ei pea aga uued võimuletulijad lahendama hakkama, sest valimised on selleks liiga lähedal.

Millise tulemuse aga igal konkreetsel juhul võimu kukutamine võib anda, on Toomla sõnul väga raske ette ennustada. «Alati sõltub põhjustest, mille tõttu võimu juurest ära minnakse,» selgitas Toomla. Kui põhjuseks on mõni skandaal, millele järgneb umbusaldamine, on selle mõju kohalikus poliitikas väga suur ja pikaajaline, selgitas ta. Kui aga võimuvahetust ei suudeta kohalikule rahvale põhjendada, võib tulemus olla loodetule vastupidine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles