«Valgus ja varjud inimhinges. Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid vabalt valitud kirjaniku teos(t)e toel inimhinge keerukust ja vastandlikke poolusi, polemiseerides kirjaniku ja tema tegelas(t)ega. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.»
Lõpp sai alguse
«Mina ei lasknud ennast nendest juhenditest häirida. Ma küll lugesin need kõik läbi, aga need tundusid mulle liiga piiravad. Ma ei pea vajalikuks seda, et kõik teemad on lahti kirjutatud, pigem oleks parem, kui sellised juhendid oleksid ainult osa teemade juures,» arvas Alexander Maasik, kes laupäeval kirjutas oma küpsuskirjandi just eespool mainitud teemal.
Juhendid, mis peaksid aitama peatset lõpetajat teema raamides püsida, lisati kõigile teemadele sel aastal esimest korda.
Praegu veel Hugo Treffneri gümnaasiumi hingekirja kuuluv Alexander ei pidanud õige teema leidmisega vaeva nägema. Kirjandust analüüsivaks kirjandiks oli ta juba valmistunud, sirvis üle vajalikke raamatuid, tuletas meelde autorite ja peategelaste nimesid. Abiks olid lemmikkirjanikud Wilde, Laclos ja Bulgakov.
Kirjutamine ise ei läinud raskelt ning ajaraamidesse mahtus noormees täpselt. Siiski, veel üks tunnike oleks ära kulunud. Natuke on muret ka õigekirja pärast – alguses jõuab veel vigu tähele panna, pärast nelja tundi kirjutamist hakkavad aga sisse tulema hooletusvead, mida väsimusest enam ei märka.
Selle peale, milline tulemus võiks tulla, ei taha Alexander mitte mõeldagi. «Kirjand on kirjutatud ja ma ei saa enam midagi muuta. Kui hakata praegu juba tulemuse pärast muretsema, siis olen kuu aja pärast täiesti hulluks läinud,» on noormees kindel.
Ajude puhastamiseks sobis peatsele eksgümnasistile peesitamine koos samuti kirjandit kirjutanud sõpradega Supilinna päevadel; kui õues juba jahedaks läks, koliti tähistamine Genialistide klubisse.