Viimasel ajal on raamatutest palju räägitud ja tänu sellele on selgeks saanud nii mõnedki tagamaad, mis paraku rõõmu ei tee. Oleme teada saanud, et raamat ei tee jõukaks ei kirjanikku, kirjastajat ega raamatupoodigi. Eesti kirjanduse tiraažid on ettevaatlikult väikesed, leidub juba eesti kirjanikke, kes mõlgutavad mõtteid hakata kirjutama hoopis inglise keeles.
Lugeja kiri: hoidke eesti raamatut!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnneks on paljudes kodudes ja peredel, ka suhteliselt noortel, olemas oma raamatukogu, kust on koolilastele võtta kohustuslikku kirjandust, sh eesti klassikuid. Samas ma ei kujuta ette, kuidas praegusel ajal iseseisvat elu alustavatel noortel õnnestuks luua oma raamatukogu – kogu elu on kallis, raamatud kaasa arvatud. Ja kui kõik nii vaevaga tuleb, kas siis osataksegi neid hinnata.
Kellel on lugemisharjumus või -tarve olemas, seda aitab raamatukogu. Ja raamatukogu on aidanud ja aitab edaspidigi paljudel raamatut kui sellist avastada. Seepärast peaks neid varamuid väga hoidma ja hoolsalt täiendama, sest lõppkokkuvõttes sõltub eesti keel, kogu eesti kultuur raamatutest. Kes või mis me oleksime omakeelse kirjasõnata?