Üle poole sajandi Tartus Ülejõe linnaosas kanda kinnitanud nõukogude sõjaväelendurite kolmest staabist, sööklast ja kinostki on saanud suured rusuhunnikud. Suveks on plats neist rusudestki puhas.
Punakotkaste staap kaob Tartu linnapildist
23. jaanuar 2013, 13:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puiestee ja Kasarmu tänava kõrge, kuid kõvasti lagunenud aia taga käis eile vilgas töö: kopamees täitis suure auto kasti betooni- ja tellisekamakate, laua-, prussi- ja palgijuppidega. Tartu linnavalitsuse kaardi järgi olid need rusud pärit endise sõjaväeosa kaitseväehoonest. Veidi kaugemal ootasid oma järge punakotkaste kahe staabi ja kino rusud.
«Suur osa hoonetest on siin lammutatud,» andis Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna vanemspetsialist Marje Kibal ülevaate Puiestee ja Kasarmu tänava vahel ette võetud Vene sõjaväe tondilosside kaotamisest. «Ettevalmistused algasid detsembris ja jaanuari alguses läks töö lahti.»
Vanad hooned jäävad
Naerdes lisas ta, et eks töö käis juba varem. «Metalliotsijad olid siit kõik vähegi müügiks kõlbava kättesaadava kauba minema tassinud,» ütles Marje Kibal. «Kui lammutustöid tegev firma tegutsema hakkas, selgus, et kaablidki olid maast välja kaevatud.»
Lammutamisele on määratud 15 hoonet, mis on ehitatud 1960. aastatel. Peale spordisaali ootavad kokkulükkamist vana varjend ja kaks kasarmut, mis paistavad Puiestee tänavalt kõrge aia tagant.
Kasarmute kõrval jääb püsti silikaatidest mitmekorruseline tondiloss, mille aknad-uksed on laudadega kinni löödud. Sellesse ohvitseride endisse ühiselamusse on kõne all olnud linna sotsiaalasutuse tegemine.
Nõukogude ajal ehitatud sõjaväehooned kaovad linnapildist, ent tsaariaegsed ja veidi hilisemad ehitised jäävad seal püsti.
«Selles piirkonnas on muinsuskaitse all suur tall, vana väike kirik ja Eesti-aegne angaar,» selgitas linnavarade osakonna majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne. Detailplaneeringu järgi kerkib selle kiriku juurde waldorfgümnaasiumi maja.
Lammutamist jätkub
Mullu taotles Tartu linnavalitsus sõjaväehoonete mahalõhkumiseks ning platsi rusudest puhastamiseks keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) ligi 200 000 eurot toetust.
«See oli meil esialgne arvestus, riigihankel selgus, et saame selle töö tehtud hulga odavamalt,» ütles Eva Lääne.
Hankel parima pakkumise teinud Lähte Ehitus teeb 1. juuniks Puiestee ja Kasarmu tänava vahelise platsi puhtaks 81 598 euroga. Lõviosa sellest rahast on KIKi toetus, kümme protsenti panustab Tartu linn.
Vene väed lahkusid Eestist 1994. aasta 31. augustil ja samal aastal sai Tartu linn endised Nõukogude sõjaväe hooned oma valdusse. Tulevikus tahab linnavalitsus nõutada toetust Roosi tänava kandis olevate punalendurite tondilosside lammutamiseks.
Plats saab puhtamaks
• Tartu Ülejõe linnaosas on suvel plats puhas endise nõukogude sõjaväelennuvälja
15 suuremast ja väiksemast hoonest.
• Kasarmu tänaval lammutatakse kaks kasarmut (pildil), sõjaväelendurite kahest hoonest koosnenud söökla, staap, meditsiinipunkt, mullu suvel põlenud sõjaväekontor ja kino.
• Peetri tänaval kaovad staap, sõjaväe kaitseväehoone ja kaarhall-spordisaal.
• Jänese tänaval lammutatakse staap, koristatakse ära staadionimaja jäänused, kaovad kasarm ja sõjaväe varjend.
Allikas: Tartu linnavalitsus