Ligi 15 aastat kapitalismi on mõjunud tšehhidele
erakordselt tervistavalt. Ehkki tšehhid elavad endiselt vähem kui ükskõik
milline rahvas Euroopa Liidus, on see kiirelt muutumas – viimase kümnendi
jooksul on tšehhide keskmine eluiga tõusnud kõige kiiremini
Euroopas.
14 aastat tagasi pöörasid tšehhid selja
kommunismikursile. Ja ehkki nii mõnelegi nostalgilises meeleolus tšehhile võib
aeg-ajalt tunduda, et suhkur oli siis magusam, õlu odavam ja elu üldse ilusam,
kinnitab kiretu statistika üht: elu oli sotsialismi viljastavates tingimustes ka
märksa lühem.
Tšehhi mehed elavad praegu keskmiselt neli aastat kauem
kui enne sametrevolutsiooni – 71 eluaastani. Naiste eluiga on pikenenud kolme
aasta võrra 78-ni. Nii elab Tšehhi Jiři statistika järgi juba kuus aastat kauem
kui Eesti Jüri – kusjuures Eestis on meeste puhul keskmine eluiga hoopis kergelt
langenud.
Karli Ülikooli demograafiaosakonna juhataja Jitka Rychtařiková
kirjeldusel saab osa tšehhidele lisandunud eluaastatest kirjutada otseselt
paranenud arstiabi arvele.
«See tähendab modernse tehnoloogia
kättesaadavust, näiteks kardiokirurgiat, ent ka ennetamist: ennekõike arstimeid,
mis on nüüd märksa kaasaegsemad kui enne 1989. aastat,» kõneles Rychatřiková
Raadio Vaba Euroopale.
Teise suure faktorina tuleb mängu toit. Kui
sirvida mõnd sotsialismiaegset kokaraamatut, võib üsna füüsiliselt ette kujutada
seda rasva, mis toona tšehhide artereid ummistas. Üks korralik traditsiooniline
tšehhi söömaaeg tähendab võiga pikitud ning vahukoorega kaetud lihakäntsakat,
sinna kõrvale vorsti, hapukapsaid ja kneedlikuid, mis kõik loputatakse alla
mitme kannu õllega.
Demograaf Rychtařiková kinnitusel leiab sellist
ägisemaajavat kõhutäidet tšehhide laualt aina vähem: «Mis puudutab kahjulikke
eluviise – see tähendab suitsetamist, kolesterooli, alkoholitarbimist jne, siis
alates 90-ndate aastate alguses toimus pööre paremuse poole.»
Nii on
infarktide arv vähenenud Tšehhimaal revolutsioonieelsega võrreldes kolmandiku
võrra. Küll peab ohtrat lõikust vähk – tõenäosus surra kasvaja kätte on Tšehhis
Euroopa Liidu kandidaatide seas kõrgeim. Suurimaks põhjuseks siin on
suitsetamine. Ehkki suitsupahvijaid on jäänud sotsialismiajaga võrreldes
tublisti vähemaks, tõmbavad tšehhid inimese kohta siiski kümnendiku võrra rohkem
sigarette kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Ent osaliselt tuleb vähi kõrges
osakaalus näha pikema eluea eest makstavat lõivu: muid surmapõhjusi, mis varem
hauda viiks, on lihtsalt jäänud vähemaks.
Rääkides surmapõhjustest, ei
saa vaadata mööda tšehhide kurvast visiitkaardist: liikluskatastroofidest.
Võimalus hukkuda liikluses on Tšehhimaal üks Euroopa kõrgemaid, ehkki siiski
viiendiku võrra väiksem kui Eestis.
Kõigi ühiskondlike muutuste taustal
on üks traditsioon jäänud tšehhidel muutumatuks. Õllejoomises ületavad nad kõiki
maailma rahvaid. Kui imikud kaasa arvata, joob iga tšehh keskmiselt kannu õlut
päevas – ning paljude arstide arvates on mõõdukas õllekummutamine üks
äraütlemata tervislik asi.