Uuringu andmeil väheneb järelmaksude ja tarbimislaenude osakaal ning kasvab pikaajaliste ja suuremate finantskohustuste osa.

Emori projektijuhi Kaidi Kandla sõnul on paljud jõukamad pered oma laenusoovid viimaste aastate jooksul juba realiseerinud ja järgmiseks hakkavad rohkem laenu võtma Eesti keskmise ja keskmisest mõnevõrra kõrgema sissetulekuga leibkonnad. Kindlasti tähendab see ka kinnisvaraturul mõnevõrra madalama hinnaklassiga elamispindade nõudluse kasvu, lisas ta.

Kokku on erinevas suuruses laenu-, liisingu-, järelmaksu- või krediitkaardikohustusi 35 protsendil Eesti peredest. Lähema aasta jooksul planeerib erinevaid krediidivõimalusi kasutada 24 protsenti peredest.

Uuringu kohaselt on praegu eluasemega seotud laene 13 protsendil ning erinevaid tarbimislaene ja järelmakse 17 protsendil Eesti peredest.

Andmete allikaks on TNS Emori poolt läbi viidud personaalküsitlus, mille käigus intervjueeriti augusti lõpus ja septembris 1027 inimest üle Eesti.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.5