Üks Jaan Krossi elu tähthetkedest on Helsingi ülikooli audoktoriks pühitsemine, millest mälestust kannab doktorimõõk

Krossi raamat ulatub minevikus tagasi kirjaniku sünniaega ja -kohta, mida mõistagi vahendatakse tunnistajate ütluste ja silme läbi. Kirjaniku enda mälestused algavad lapsepõlvekodust ja lõpevad 1960. aastatega.

Poolteist aastat kirjutamist krooninud memuaaride toimetajaks on Jaan Krossi tütar, keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Ta ei välista, et raamatusse on jäänud mitmeid ajaloolisi ebatäpsusi.

Samal teemal: Kirjanik jääb ilukirjanikuks ka oma mälestustes Repliik: Rahvas ja kirjanik

Toimetajana ei üritanudki ta ühe või teise sündmuse või isiku täielikus autentsuses selgust luua, seda enam, kui autor lausa rõhutanud, et ta ei mäleta, mis võis olla ühe või teise osalise täielik nimi, kas üks või teine sündmus juhtus just sel või tol ajal või mis oli ühe või teise sõjaväelase auaste.

«Kuna see kõik oli teadlikult selliselt esitatud, siis mõtlesin, et memuaarižanri puhul on oluline ka mälu lünklikkus ja valivus ning mittemäletamist ei maksa sealt välja kraapida,» tõdeb Kristiina Ross.

Talle endale pakkusid palju avastuslikku ja põnevust need peatükid, kus jutustatakse asumisest. «Olin sellest üht-teist kuulnud, aga pisut teise nurga alt,» lisab Ross.

Tõenäoliselt pakuvad lugejailegi just need osad raamatust uut ja kaasaelamisvõimalusi pakkuvat informatsiooni, sest Jaan Krossi vangilaagrisse ja asumisele saadetu aastad on püsinud seni suhteliselt varjus.

Raamatu seitsmesajast leheküljest sadakonda täidavad fotod, millest paljud on unikaalsed ja näevad trükivalgust esmakordselt. Nii on seal ka ainus jälg laagriajast - Jaan Krossist joonistatud portree.

«Kallid kaasteelised» on toimetaja sõnul kirjutatud samas stiilis, mis Krossi ilukirjanduslikud teosedki.

«Ütlesin autorile juba käsikirjaga esmatutvudes, et mälestuste belletriseeritus nihutab raamatu samale tasemele, kus ootavad juba ees autobiograafilisel ainel põhinevad novellid ja ka romaanid,» meenutab Kristiina Ross ja leiab selle loomuliku olevat. Igaüks, kes võtab oma elu mäletada, leiab iseend seal ühtlasi tegelasena.

Jaan Krossi memuaarilised teosed
Novellikogu «Kajalood» (1980)
Novellikogu «Ülesõidukohad» (1981)
Novellikogu «Silmade avamise päev» (1988)
Novellikogu «Järelehüüd» (1994)
Romaan «Wikmani poisid» (1988)
Romaan «Mesmeri ring» (1995)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.6