| Yianna Volkova õpib Tartu Ülikoolis juba kolmandat aastat. Esimese aasta veetis ta siin vahetusüliõpilasena, teisel aastal võttis Tartu Ülikooli keelekeskuses eesti keele intensiivkursust ja alates selles sügisest õpib õigusteaduskonnas.Eestist sai ta aimu tänu vanematele, kes käisid siin turismireisil ja soovitasid tütrelgi maaga tutvust teha. Yianna sõnul lähevad Küprose noored õppima pigem Kreekasse, Inglismaale või USAsse. Neiu loodab, et tema tulek Tartusse aitab kaasa sellele, et lõunamaadest hakatakse rohkem siia õppima tulema. «Organiseerimine ja standardid on Tartu Ülikoolis väga kõrged, see meeldib mulle,» nentis Yianna. Rahvusvaheline linn Yianna sõnul on Tartu rahvusvaheline linn, lisaks tugengeile on ülikoolis palju külalisõppejõude. Kohati tundub aga Yiannale, et eestlased pole välisüliõpilastega suhtlemisest eriti huvitatud. «Samas korraldavad Erasmus ja Aegee palju üritusi ja aitavad sisse elada,» nentis ta. «Paljud, kes Erasmuse kaudu on Tartu Ülikoolis vahetusüliõpilaseks käinud, tulevad pärast siia magistriõppesse.» Tartu Ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialisti Ülle Tensingu sõnul on tasemeõppes võrreldes eelmise aastaga natuke suurenenud magistriõpet alustavate välistudengite hulk. Tensing kinnitas, et üliõpilasvahetusprogrammid on väga hea moodus lähemalt ülikooliga tutvuda, et hiljem tasemeõppesse astuda. Bakalaureuseõppes on välisüliõpilaste huvi olnud aastaid suurim just arstiõppe vastu. Välisüliõpilased alustasid sügisel õpinguid aga ka teistel erialadel, näiteks infotehnoloogias, majandusteaduses, eesti ja soome-ugri keeleteaduses, õigusteaduses ja mujal. Rahvuste osas on enim esindatud Soome ja Venemaa üliõpilased. «Kuna bakalaureuseõppe õppekavad peale arstiõppe on eestikeelsed, siis on keeleõppe seisukohalt ka mõistetav soomlaste ülekaal,» nentis Ülle Tensing. Vietnamist ja Hiinast Yianna saab eesti keelest aru, aga pelgab natuke rääkida. Teistest välisüliõpilastest ümbritsetuna jäi praktikat väheks. Nüüd õpib ta eestlastega koos ja tõlgib vahel materjale emakeelde, et asjad paremini meelde jääksid. Õppimine on raske. «Aga ma pole esimene ega viimane välistudeng,» naeratas ta ega kahtle, et hakkama saab. Magistrante on neljateistkümnest riigist. Doktorantidega on esindatud kuus riiki, kõige rohkem doktorante on Venemaalt. Enim doktorante on alustamas filosoofiateaduskonnas, järgnevad sotsiaalteaduskond ja füüsika-keemiateaduskond. Tänavu sügissemestril on Tartu Ülikoolis esindatud umbes neljakümne riigi üliõpilased, mida on natuke rohkem kui varasematel aastatel. Teiste maade hulgas on tudengeid ka näiteks Hiinast ja Vietnamist. Välisüliõpilased Tartu Ülikoolis • Tasemeõppes alustas sel aastal 76 välistudengit (bakalaureuseõppes 38, magistriõppes 21, doktoriõppes 16, residente 1). • Sügisel alustas õpinguid ka 178 väliskülalisüliõpilast, neist 105 Erasmuse programmi, 53 kahepoolsete ja riiklike lepingute alusel, ja 20 tasulist väliskülalisüliõpilast väljaspool koostöölepinguid. • Ülikoolis õpib praegu ligi 490 välisüliõpilast. |